Reedel Jõhvis kindral Aleksander Tõnissoni pronkskuju kõrvetamisega alguse saanud rahutustelaine levis nädalavahetusel teistessegi Ida-Virumaa linnadesse, kuid pealinna omaga sarnast kaost mässajatest maha ei jäänud.
Ida-Viru rahutused vallandusid kindrali kuju ümber
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel eile levitati Kohtla-Järvel üleskutset tulla õhtul Kukruse tehismäe otsa meelt avaldama, kuid järgijaid polnud. Vaid Sillamäel kogunes ligi 300 inimest, kes peagi laiali läksid.
Nii jäigi Ida-Virumaal mässu kõrghetkeks reede, mil päeval kella kolme ajal kogunes Jõhvi keskväljakule ligi 150-pealine rahvahulk, kelle seas olid vähemalt esialgu ülekaalus eakamad inimesed.
Pensionieas miitingulised nõudsid Ansipi tagasiastumist, võtsid vastu resolutsiooni Tallinnas vahistatute kiireks vabastamiseks ning neile kompensatsiooni maksmiseks. Kuumaks läks Jõhvis õhtul kella üheksa ajal, kui noored platsi jõudsid.
Tahtsid kindralit süüdata
Mässajad üritasid maha võtta Vabadussõja kangelase kindral Aleksander Tõnissoni pronkskuju ning seda põlema panna. Möll sai hoo sisse, kui kaks tütarlast tõstsid üles loosungi «ÐозоÑ! ÐиÑÐ»ÐµÑ ÐºÑÐ¼Ð¸Ñ ÐÑÑонии!» (vene k «Häbi! Hitler eesti lemmik!» toim).
Nii nagu Tallinnas, karjusid mässajad Jõhviski «häbi! häbi!» Purjus noored hakkasid murdma rahvasumma etteotsa ning keegi miitingu juhtidest pidi karjuma, kas keegi kaine inimene tahab esineda.
Peagi lendasid kivid kaubanduskeskuse Tsentraal akendesse. Puruks peksti kahe väiksema poe aknad ning ajalehekioskile pisteti tuli otsa. Ka tahtsid noored ühest poest spordiriideid varastada, kuid politseinikud ja turvamehed pidasid nad kinni.
Südaöö paiku olid märatsevad kambad, eri andmetel kokku ligi tuhat inimest, hõivanud Jõhvi viadukti ning kiskusid seal liiklusmärke üles.
Olukord pöördus pärast südaööd, kui mõnekümnele politseinikule tulid appi kaitseliitlastest abipolitseinikud. Laiali löödud mässajate väiksemad kambad liikusid siiski Jõhvist vähem kui kümne kilomeetri kaugusele Kohta-Järvele. Sealgi rüüstati kauplusi, kuid Tallinna omaga sarnast kaost maha ei jäänud. Politsei viis minema 42 mässajat.
Peamiselt noortest koosnevad kambad hakkasid Ida-Virus kogunema ka laupäeva õhtul. Kella üheksa ajal lärmas Narva Eesti gümnaasiumi juures ligi sada agressiivset inimest, peamiselt alaealised.
Politsei nabis noored kinni ja viis jaoskonda. Osa neist oli seal veel ka kella poole üheteistkümne ajal ning ootas omavanemaid. Politsei teatel leiti mitme lapse taskutest kive, kuus alaealist olid purjus.
Samal ajal arenesid sündmused Jõhvis. Sajad inimesed kogunesid keskväljakule maavalitsuse ette, kuid pidasid end korralikult üleval. Küll sai politsei kaubanduskeskuse Tsentraal juurest kätte 16-aastase nooruki, kelle taskust leiti granaat.
Laupäev jäi rahulikuks
Narvas kogunes üleeile õhtul kella kümne ajal Peetri väljakul ligi 400 inimest, kes hüüdlauseid karjusid. Paarikümne kilomeetri kaugusel Sillamäel visati aga poole üheteistkümne ajal puruks kahe kooli aknad.
Kella kümneks kogunes poolsada inimest Jõhvi parki, kuid lärmamisest kaugemale ei jõutud.
Kui Kohtla-Järvel oli sel ajal veel rahulik, siis kella üheteistkümneks oli unerahu rikutud. Sajad noored kihutasid autodega Järve linnaosas ringi ja signaalitasid.
Kohtla-Järve politseijaoskonda visati öösel pudel süütevedelikuga, kuid midagi põlema ei läinud. Kui politsei Kohtla-Järvel tiirutavad kambad kella poole üheks maha rahustas, oli kogu Ida-Virumaal selleks korraks rahu majas.
Laupäevase mässu tagajärg Ida-Virumaal: 13 kannatanut ja 18 väärteoprotokolli.
--------------------------------------
Kommentaar
Sergei Terehhov, Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja:
Mina oleks inimestel lasknud 9. mail selle ausamba juures ära käia. Polnuks vaja sammast nii äkki maha võtta. See sõdur on seal aastaid seisnud ja mahavõtmise osas poleks mõned nädalad midagi muutnud.
Mis puutub Tallinnas puhkenud rahutustesse, siis on minu arvates vale kõiki neid inimesi varasteks ja röövliteks pidada. Vargaid, keda tuleb kahtlemata karistada, polnud kindlasti nii palju, kui kõrvalt paistab. Olen kindel, et enamik tuli ausambale toetust avaldama, mitte lõhkuma ja märatsema.
Pavel Ivanov, ajalehe MK Estonia peatoimetaja, tele-kanali Pervõi Baltiiski Kanal saatejuht:
Matsime just maha integratsiooni. Laamendanud noorte tegevust ei pea õigeks ükski venelane. Laamendajatel pole mingit seost pronkssõduriga.
Vene ühiskond jäi neil öödel üksi. Ka kõige lojaalsematel venelastel polnud adekvaatset infot. Polnud ka ühtegi normaalset liidrit ega parlamendisaadikut, keda kuulata. Nüüd tuleb alustada nullist ja pidada dialoogi, mitte monoloogi, nagu seda seni on teinud peaminister Andrus Ansip. Veteranid olid pronkssõduri mujale viimisega päri, kuid pärast 9. maid.
Enn Veskimägi, Tööandjate Keskliidu volikogu esimees:
Toimunu oli ehmatus kogu Eesti rahvale. Sai ka selgeks, mis on kõik need aastad kestnud integratsiooni tulemus. Pronkssõdurit ja seda masendavat vandaalitsemist tuleb lahus hoida. Arvan, et paljud vandaalitsejad polnud pronkssõduri juures varem üldse käinud.
Minu lootus on, et nüüd hakatakse kahe kogukonna integreerimisega tõsiselt tegelema. Tulevased põlvkonnad on meile selle eest tänulikud. See vajab põhjalikku analüüsi ja kõigi ühiskonnakihtide kaasamist.
Alla Jakobson, Eesti juudi kogukonna esimees:
Juudi kogukonna ametliku seisukoha formuleerisime juba ammu: meie oleme Tõnismäe kaevamistööde ja mälestusmärgi teisaldamise vastu.
Ma ei hakka rääkima sellest, kes on toimunus rohkem süüdi, sest see vajab veel analüüsimist. Praegu on mul lihtsalt lõputult valus, et sellised sündmused juhtusid minu linnas.
Aga olgu pealegi, las see mälestusmärk seisab edaspidi Kaitseväe kalmistul. Nüüd jääb vaid üle loota, et tulevikus enam midagi niisugust ei juhtu.
Jaan Kaplinski, kirjanik:
Ma ei julgeks öelda, et 15-aastase integratsiooniprotsessi saavutused on viimaste päevade sündmustega lõhutud, aga ränga hoobi said need küll. Minu arvates oleks sammas võinud jääda sinna, kus ta oli.
Peaksime üritama leida sellist ajalookontseptsiooni, mis sobib nii eestlastele kui ka venelastele. Venelased ei võta iial omaks Mart Laari kirjutatud ajalugu, ka ei võta eestlased kunagi omaks vene rahvuslaste nägemust. Tuleks luua mingi ühine euroopalik ajalookontseptsioon.
Aleksei Budõlin, judoka:
Ma usun, et inimestevahelised suhted ei peaks põhinema rahvuslikul kuuluvusel. Minu jaoks on määrav igaühe iseloom: kui inimene on oma olemuselt hea, siis ma tahan temaga suhelda.
Aga see praegune olukord on muidugi väga paha. Mina ei ole see mees, kes ütleb, kes on süüdi ja kes mitte, aga see ei ole ju ometi normaalne, kui inimesed lähevad tänavale laamendama.
Tuleb põhjalikult mõelda, mida teha, et sellised asjad ei korduks.