Aed on täis ronivaid, roomavaid, hüppavaid ja lendavaid putukaid, kel kõigil seal oma asi ajada. Paraku pole nii mõnegi pisitegelase toitumisharjumused aednikule meeltmööda.
Aiakahjurite hävitamine tasub usaldada loodusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige tuntumad paharetid on lehetäid, kelle nimegi mainimine põhjustab paljudel aednikel külmavärinaid, rääkimata nende nägemisest sõstrapõõsaste ja viljapuude noortel võrsetel või rooside mahlastel vartel. Lehetäisid leidub kõikjal, kus kasvavad taimed, nad asustavad nii taimede maapealseid kui maa-aluseid osi.
Lehetäide toitumisharjumused ei ole aednikule ega põllumehele meele järele. Eriti ilmekalt väljendub see kuival suvel, mil lehetäid «joovad» palju rohkem kui vihmasel ajal. Lisaks taimemahlade imemisele kannavad lehetäid edasi mitmeid taimeviiruseid.
Mürk tapab ka head
Kõige lihtsamaks mooduseks lehetäidest vabanemiseks peetakse mürgitamist, kuid sellega hukkuvad ka kasulikud putukad, kes lehetäidest toituvad. Pealegi armastavad mesilased lehetäide nestet korjata, et sellest mett valmistada, mistõttu on mürk varsti ka meie toidulaual.
Teised aednikule üsna ebameeldivad tegelased on pisikesed mustad sipelgad mullamurelased, kes maja vundamenti, kasvuhoonet või kiviktaimlat oma koduks peavad. Sageli leiab nende pesi ka kõnniteeplaatide alt, pehkinud puutüvest või isegi mõnest vanemast talumajast.
Mullamurelaste kahjulikkus aiakultuuridele on seotud nende pesaehitamisega, mitte toitumise iseärasustega. Kui pesa kerkib näiteks muruplatsile või kiviktaimlasse, vajub muld taimede juurte ümbert ära ning taimed hävivad.
Peale selle, et mullamurelased rikuvad oma pesaehitusega taimi, kaitsevad nad ka lehetäisid, takistades lepatriinude või kiilassilma vastsete pidusööki.
Mullamurelasi tõrjudes on oluline, et töölissipelgad kannaksid tõrjeained ka pessa. Mullal olevatele sipelgatele mõne putukamürgi pihustamine probleemi ei lahenda. Tõrjeained peab segama mingi toiduainega, mis sipelgatele meeltmööda mesi, suhkur, siirup , et ka pesas viibivad paharetid lõpu leiaksid.
Ka mõningad mardikad pole aeda oodatud. Üks nendest on õunapuu-õielõikaja, kes võib õunasaagile palju kahju teha. Enne kui õunapuudel õied puhkevad, puurib emane mardikas oma kärsaku abil rohelisse puhkemata punga augu ning muneb sinna ühe muna. Munast kooruv vastne sööb ära tolmukad ja emaka ning kleebib kroonlehed eritisega kokku. Selle tagajärjel muutuvad õunapuuõied pruuniks ja langevad maha.
Liblikad on üldiselt aedadesse teretulnud, kuid siiski mitte kõik. Kui suve lõpupoole õuna süües sealt seest ussi leiame, siis teame, et tegemist on õunamähkuri vastsega.
Õunamähkuri valmik on väike liblikas, kes kevaditi aias ringi lendab ning lehtedele muneb. Üks liblikas võib muneda kuni 160 muna, mille areng kestab nädal kuni kaks.
Mähkuri püüab püünis
Õunamähkurite vastu on palju mürke, kuid viimasel ajal on uuesti moodi läinud feromoonpüüniste kasutamine.
Nende põhimõte on lihtne: tiirase emase lõhna levitavad püünised püüavad kiimas isased kinni, mille tulemusena jäävad emased viljastamata. See on palju parem moodus õunamähkurite püügiks kui keemiasõda pidada, sest mürkidega tapame ka palju kasulikke putukaid.
Hoolas aednik leiab sõstraid korjates üsna sageli põõsastes oksi, mille lehed on hakanud närbuma. Selle tekitajaks on samuti liblikas, kes meenutab pigem kiili.
Neid kutsutakse klaastiibadeks, kes munevad sõstrapõõsaste vartesse, kus siis koorunud röövik oma pahandusi teeb. Klaastiiblaste kahjustuste ärahoidmiseks on kõige parem sellised närbunud oksad aegsasti ära korjata ning põletada.
Nagu selgub, on aed täis kõiksugu kahjureid, kes õuna- või marjasaaki himustavad. Samuti on kaubandusvõrgus saadaval palju vahendeid, millega neid hävitada. Mürgitamine aga annab vaid pealiskaudseid tulemusi, sest nii mõnelgi kahjuril õnnestub mürgi eest pakku pugeda.
Nüüd, kui pühitseme oma näilist võitu ning taimed on puhtad nii pahadest kui headest putukatest, on pääsenutel parim aeg tegutsema hakata ning veelgi paremat elu nautida, sest kõik nende vaenlased on hävitatud. Seega oleks kõige õigem nende hävitamine usaldada looduse kätesse ja soodustada kasulike putukate elu-olu.
maikuu tööd aias
Ettekasvatatud taimede väljaistutamisega tuleb tänavusel hilisel kevadel viivitada. Et aknalaua-aias ei veniks taimed üleliia pikaks, peab kasvukoht olema võimalikult valgusküllane, samas mitte kõrvetava päikese käes. Väikeses kassetis või potis olev juurestik võib ruumipuudusse sattuda. Hädast aitab välja taime siirdamine suuremasse nõusse. Päevaks võiks taimed õue tõsta, ent mitte ereda päikese kätte.
Kui on karta öökülmaohtu, aitab katteloor, aga mitte ühekordne, vaid soovitatavalt topelt. Suure halla kartuses oleks kindlam laotada koguni kolm kihti, mille vahele jääv õhk moodustab omakorda soojaisolatsiooni. Öökülma vastu asetage katteloor taimedele juba päeval, et päikesekiirgus jõuaks loori all maapinda soojendada.
Puude-põõsaste lõikamise aeg saab läbi. Asjatundjad ei soovita puittaimedele kääre näidata pungade puhkemisest kuni täislehtimiseni. Suvel võib taas väiksemaid kärpimisi ette võtta.
Aiapidajale iga aastaga järjest tüütumaks muutuvad teod on juba pealetungile asunud. Jääb vaid oodata, milliste tärkavate taimede kallal paharetid esimesena jahvatama hakkavad. Tigude tõrjeks on hulk vahendeid ja võimalusi, tuleb vaid valida endale käepärasemad.
Mutid ja mügrid armastavad taimede vahele käike ajada ja sealt söögipoolist otsida. Selle tagajärjel võivad juured õhku jääda ning taimede kasvu pidurdada. Seetõttu tuleks aeg-ajalt taimede vahel kõndida ja muttide käigud kinni vajutada.
Mitmed puukoolid säilitavad puude ja põõsaste istikuid talvel hoidlas või keldris. Kui need alles nüüd välja tuuakse, on istikud üsna raagus, ja sellistel taimedel puhkevad pungad hiljem.
Sama liiki väljas talvitunud taimed võivad aga olla müügikohas ka üsna suurte lehtedega. Liiglehtinud istikule eelistage «külmkapist» võetud puud või põõsast, kontrollides eelnevalt pungade tervist ja juurestikku. Kui saadaval on sama liigi või sordi nõuistik, eelistage seda.
Allikas: www.aiandus.ee, Väino Eskla