Vallavolinik käis saunanapsi pärast kohut

Marko Püüa
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saunajoogiks ostetud kaks purki Vene alkoholitootja Bravo puuviljamaitselist jooki tõid Võrumaa mehele Ago Liivale kaela suure pahanduse.
Saunajoogiks ostetud kaks purki Vene alkoholitootja Bravo puuviljamaitselist jooki tõid Võrumaa mehele Ago Liivale kaela suure pahanduse. Foto: Joosep Aader/Võrumaa Teataja

Kaks purgitäit Venemaalt ostetud õunanapsi Bravo tõid Vastseliina vallavolinikule kaela pea aasta kestnud kohtulahingu tolliga, mis lõppes riigikohtu lihtsa tõdemusega: riigile pole kasulik nii tühise asja pärast kohut käia.

Hiljuti riigikohtus lõpu leidnud lugu sai alguse mullu 19. juulil, kui Vastseliina vallavolikogu liige Ago Liiv (58) naasis järjekordselt Venemaa-reisilt. Luhamaa piiripunktis otsisid tolliametnikud mehe auto läbi ning neile jäi pihku üleliigne kogus alkoholi.

Liiv oli Pihkvast oma tarbeks kaasa ostnud kaks pooleliitrist pudelit viina ja kaks pooleliitrist purki alla üheksaprotsendilise alkoholisisaldusega õunanapsi Bravo. Need kaks purki osutusidki üleliigseks ja tulnuks seaduse järgi deklareerida.

«Purgid vedelesid mul esiistme peal ja tollitöötajad küsisid, mis need on. Ütlesin, et hää külmkapist sauna peale võtta,» rääkis Liiv. «See on selline õunamaitseline kokteil ja mulle maitseb, pigem nagu karastusjook. Nemad ütlesid, et kange piirituse peal tehtud jook.»

Viskas prügikasti

Venemaalt võib aktsiisivabalt korraga kaasa tuua 173 euro ehk ligi 2730 krooni väärtuses õlut, kaks liitrit veini ning kas liitri viina või kaks liitrit lahjat alkoholi (alkoholisisaldus kuni 22 protsenti). Nii ei mahtunudki Liiva kaks väikest purki lahjat alkoholi seadusega lubatu piiridesse.

Tolliametnikud pakkusid, et loovutagu mees üleliigne alkohol riigile ja ta pääseb karistusest. Vallavolikogu revisjonikomisjoni juhtivale Liivale ei mahtunud aga kuidagi hinge, et sääsest elevant tehakse. Ta astus prügikasti juurde ja viskas õunanapsi lihtsalt ära. «Solvusin ja viskasingi ära, peainspektor korjas need prügikastist välja ja ütles, et nii see asi ei lähe,» meenutas Liiv.

Väärteoasjas koostatud protokollile vallavolinik toona alla ei kirjutanud ning tal lasti oma teed minna. Õunanaps tuletas aga end üsna pea meelde, kui Liiv sai teate, et tema vastu on algatatud väärteomenetlus – trahv 180 krooni.

Põrutas riigikohtusse

Võrumaa mees sellega ei leppinud, et temast salakaubavedaja tehti. Ta kaebas tolli määratud karistuse maakohtusse, kuid sai tunda kaotusekibedust. Mullu novembris otsuse langetanud kohtunik leidis, et väärteomenetluse algatamine oli igati õigustatud, sest purkide prügikasti viskamist ei saa kuidagi pidada nende vabatahtlikuks loovutamiseks.

Trahv jäi jõusse sellest hoolimata, et ka kohtuniku hinnangul polnud Liiva süü suur ning alkoholikogus oli väike. Oma otsust põhjendas aga kohus sellisel tähelepanuväärsel moel: «/.../ olukorras, kus hiljuti karistati suhteliselt suurt arvu tolliametnikke (sh ka Luhamaa tollipunkti tolliametnikke) ametialaste kuritegude toimepanemise eest, on avalik huvi tollitsoonis toimuva suhtes ilmselgelt olemas.»

Seitse aastat tagasi üle elatud infarkti pärast invaliidsuspensionile jäänud Liiv otsustas kohtumaratoni jätkata ja kaebas maakohtu otsuse edasi riigikohtusse. «Ütlesin, et kurat võtaks, ja lükkasin asja riigikohtusse – et kui juba rattad käima lükkasin, siis lõpuni välja,» põhjendas ta.

Mehe kaitsja rõhus kõrgema astme kohtus muu hulgas sellele, et isegi kui väärteo toimepanek on tõendatud, ei saa maakohus väärteoasja lõpetamisest keelduda ja viidata ametikuritegude eest karistada saanud tolliametnikele.

Kümme kuud pärast seda, kui vallavolinik oli oma õunamaitselised saunakokteilid Luhamaa piiripunkti prügikasti läkitanud, langetas riigikohtus otsuse. Kriminaalkolleegium leidis, et Liiv on küll süüdi, kuid väärteomenetluse lõpetamiseks on piisavalt põhjust.

Põhimõtteline asi

Menetluse võib lõpetada, kui inimese süü on väike ning kui selle vastu pole avalikku huvi.

Riigikohus leidiski, et alkoholikogus, mille Liiv deklareerimata Eestisse toimetas, oli tühine ja selle pealt makstav summa olnuks isegi trahvist väiksem.

Tähtis oli ka asjaolu, et Liiv ei peitnud neid kahte purki, vaid need olid autoistmel kõigile nähtaval kohal.

«Ühe liitri lahja alkohoolse joogi deklareerimata, ent mittepettuslik Eestisse toimetamine ei ole tegu, mille puhul üld- või eripreventiivsed kaalutlused eeldaksid karistusõiguslikku sekkumist,» sedastas riigikohus.

Lõppkokkuvõttes tähendas riigikohtu otsus seda, et vallavolinik pääses karistusest.

Kohtukulud tuleb mehel siiski endal kanda. Ilmselgelt on need küll suuremad kui kahe purgi õunakokteili eest riigil saamata jäänud 13 maksukrooni, kuid Liivi sõnul oli asi põhimõttes.

«Ma ju põhimõtte pärast, et kas on vaja sellise tühise asja pärast juuksekarva lõhki ajada, sõnas ta. «Ja kohtul on ka targematki teha kui tegeleda kahe purgi kokteiliga.»

Uue värvi on saanud ka vallavoliniku käigud Venemaale Pihkvasse, kuhu tal on traktoriosade pärast õige sageli asja. «Olen pärast neli või viis korda üle piiri käinud ja järgnenud on läbiotsimised, kaks korda on auto röntgeni alt ka läbi käinud. See on solvav,» lausus Liiv.

Tasub teada

• Väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse saabuv inimene, kes soovib oma tarbeks alkoholi kaasa tuua, peab olema vähemalt 18-aastane.

• Aktsiisivabalt võib Eestisse tuua:

- kaks liitrit alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega kuni 22 protsenti (sh vahuveini, liköörveini jms) või ühe liitri kanget alkohoolset jooki (alkoholisisaldusega üle 22 protsendi);

- veini kuni kaks liitrit;

- õlut 175 euro ehk ligi 2740 krooni väärtuses.

----------------------------------------------------

Kas Ago Liiva juhtumit poleks saanud teisiti lahendada, säästes kohtu ja kõigi teiste asjaosaliste aega ja raha?

Urmas Järgi, maksu- ja tolliameti tollikontrolliosakonna juhataja:

Selge on, et tolli jaoks ei ole tegu tõsise rikkumisega, ka ei pea amet selliste küsimuste lahendamist kohtu teel otstarbekaks.

Selle inimese karistamist pidas amet vajalikuks seetõttu, et ta oli ka varem enda tarbeks alkohoolseid jooke Venemaalt Eestisse toonud ning pidi seetõttu teadma ka piiranguid reisija pagasis väljastpoolt Euroopa Liidu territooriumi Eestisse aktsiisivabalt toimetatavale alkoholile. Samuti teadma, et piirnormi ületav kaup tuleb tollis deklareerida.

Tegelikult on inimesel, kes rikub tollieeskirja, kolm võimalust – kaubast loobuda, kaup deklareerida ja sellelt maksud tasuda, või kui ta ei soovi kumbagi teha, tuleb leppida sellega, et toll algatab tema vastu väärteomenetluse.

Väiksemate rikkumiste puhul pakub toll klientidele alati kahte esimest varianti ning need ongi selleks, et lahendada teadmatusest põhjustatud olukordi võimalikult kliendisõbralikult, mõlema poole jaoks lihtsalt ja efektiivselt. Võib öelda, et enamik olukordi leiabki sel teel lahenduse, ning püüame selliseid vaidlusi tulevikus ennetada.

Kohtu mainitud otstarbekuse põhimõtte rakendamine lisab praktikasse otsustusjulgust ja seetõttu on kohtu selline otsus väga tervitatav.

Samas: kui ka alama astme kohus leidis, et süüteole on kohaselt reageeritud, viitab see, et küsimus vajas ühiskonnas selgeksrääkimist. Küsimus ei ole siin mitte selles, kas inimene on rikkumise toime pannud, vaid selles, kas riik peaks sellisele rikkumisele tähelepanu pöörama ja karistuse määrama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles