Venemaa saatkond Eestis teatas, et viib Eestis ellu «eesmärgipärast tööd, andmaks igakülgset abi siin elavatele vene kaasmaalastele» vastavalt Vene Föderatsiooni valitsuses heaks kiidetud programmile piiri taga elavate kaasmaalaste toetamiseks.
Vene saatkond eitab kavatsust tekitada Eestis «viies kolonn»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teate eesmärgiks oli vastata küsimustele, miks ja mil viisil finantseerib Venemaa saatkond kaasmaalaste üritusi ja organisatsioone Eestis ning kuidas suhtuda väidetesse, et seda tehakse poliitilistel motiividel eesmärgiga tekitada Eestisse nn viies kolonn.
Saatkonna teatel on kaasmaalaste abistamine tavapärane praktika, millega tegelevad kõik tsiviliseeritud riigid, kes on valmis kandma vastutust oma kodanike igakülgse toetamise eest piiride taga.
See töö on «esmajärjekorras orienteeritud kaasmaalaste toetamisele, aga mitte siin nn viienda kolonni tekitamisele, nagu seda väidavad mõned poliitikud ja massiteabekanalid üritavad aeg-ajalt serveerida avalikkusele», kinnitab Vene saatkond tänases pressile saadetud teates.
Teates märgitakse, et näiteks maksab saatkond veteranidele, kes seda enam vajavad, kinni reisid sanatooriumitesse, vormistab venekeelsete ajalehtede tellimusi, ostab pileteid Venemaalt saabunud tuntud loominguliste kollektiivide esinemistele.
Seejuures lisatakse, et moraalset toetust annavad «oma kodumaa eest võidelnud veteranidele» ka iga-aastased pidulikud üritused, mis on pühendatud võidupäevale ja teistele ajaloolistele tähtpäevadele.
Lisaks kinnitab saatkond, et annab rahalist abi kultuuri- ja haridusüritustele ning konverentsidele, mis haaravad mitte ainult vene-, vaid ka eestikeelset elanikkonda, tuues näiteks igal aastal korraldatava festivali Kuldne Mask, millega pakutakse Eesti elanikele võimalust tutvuda parimate näidetega nüüdisaegsest vene teatrikunstist.
Kuna tänavune aasta on kuulutatud Venemaa presidendi otsusega vene keele aastaks, siis kavatseb saatkond korraldada veel suure hulga üritusi.
Rahalist abi antakse sellega seoses raamatute väljaandmisele väljapaistvatest Venemaa esindajatest, kelle elu on olnud seotud ühel või teisel moel Eestiga, märgitakse saatkonna teates.
Neist tõstetakse esile Eestis sündinud riigimeest Aleksandr Gortakovi, kirjanikku Fjodor Dostojevskit, heliloojat Pjotr Taikovskit, keeleteadlast Vladimir Dali ja maadeavastajat Ivan Fjodorovit Kruzenterni (baltisaksa aadlik Adam Johann von Krusensterni).
Lisaks kavatseb saatkond hakata Vene välisministeeriumi rahalisel toetusel sel aastal välja andma ajakirja Balti Maailm (Baltiiski Mir), mille tähelepanu koondub «vene kaasmaalaste kultuurile ja ühiskondlikule elule Baltimaades ning dialoogile Vene Föderatsiooniga». Seda hakatakse levitama Eestis, Lätis ja Leedus.
«Väljaande eesmärgiks saab kaasmaalaste informatiivse dialoogi arendamine, isiklike kogemuste vahetamine ja informatsiooni edastamine olukorrast teistes vene maailma osades,» märgib Vene Föderatsiooni saatkond.