Meiu Münt ja Jaan-Jürgen Klaus panid täiesti juhuslikult oma näitustele samalaadsed nimed, esimene «Epiloog» ja teine «The End», mingit kokkulepet ega ka muid seoseid ei ole.
Y-galerii näitab lõppu ja epiloogi ehk lõppsõna
/nginx/o/2017/04/25/6590489t1h2f67.jpg)
24. mai 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõlemad on täie elu ja tervise juures ega kavatse niipea oma eksistentsi lõpetada ega ka loominguga 1:0 teha. Või siiski.
JJK pole ammu enam maalinud, tema stuudium ülikooli maalikateedris aga vajab tõesti lõpetamist. Õpetaja Anne Parmasto käib talle juba pikka aega pinda.
Eestis rohkem filmidoku-mentalistina tuntud JKK (kes ei teaks tema edöövreid «Erakpoeet Marko Kompus» ja «Sinitäheke») näitus koosneb eranditult erinevates kunstikoolides loodud maalidest.
Mitmes koolis
Kohe alguses rõõmustab silma kurikuulus Konrad Mäe stuudio stiil: lihtsakoelised realistlikud maalid mööblist ja Tartust.
Lausa hämmastav, kuidas meister Heldur Viires suudab kõikidest oma eripalgelistest (kindlasti suured isiksused) õpilastest teha täpipealt ühesuguste piltide vorpijad. Tõeline fenomen, äkki maailmaski ainukordne. Sekt, mitte kunstiõppeasutus, ütleb sealt pääsenu.
Aga kohe järgneb Tartu Ülikooli kunstide osakonna maalikateeder. Jah, mäletab allakirjutanugi sealset mõne aasta tagust Edward Munchi vaimustust. Just, just, needsamad udused rannad, viirastuslikud inimkujud.
Põnevad on lood, kuidas JKK need maalis. Kuidas kunstiklassi sisse astudes vaatas poseerivat paljast neidu, viskas paar kriipsu lõuendile ja kadus. Või olles maalilaagris molutamisest saanud päikesepiste, võttis lõpuks pintsli kätte ja tegi väga hea maali.
Üks video on näitusel ka, Raivo Kelomehe juhendamisel tehtud «Maailma parim masin». Purunema animeeritud südame vaatamisel tuleb meelde, et Kelomees näitas kunagi palju sellise koega Prantsuse videokunsti.
Videoga koos on veel üks robustne maal, kus mingid kandilised mehed ründavad üht teist kandilist meest. JJK seostas selle kohe pronksmehega ja
sodis aastaarvu 2003 maalil 2008-ks.
okeeriv Meiu Münt
Kunagi, 1990. aastatel, maalis Meiu Münt mustal taustal särke. Siis, okikunsti ajastul, tundusid tema teosed kahtlaselt lihtsad ja leebed.
Nüüd maalib ta samamoodi külmutatud broilereid ja seapäid. 2000. aastatel mõjuvad need lausa ehmatavalt ja panevad mõne isegi nördima. okeeriv Meiu Münt kes seda enne on kuulnud!?
Ei tea, mis võib küll nii edasi saada? Maailma lõpp?