R, 2.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Raivo Suni: Huvi Eurovisiooni vastu raugeb

Raivo Suni
Raivo Suni: Huvi Eurovisiooni vastu raugeb
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Postimees.ee

Mis on ühist paavsti matustel, olümpiamängude avatseremoonial ja Eurovisiooni lauluvõistlusel? Kõik need on meediasündmused, mis toodavad hiigelauditooriume ja lõhuvad harjumuspärast televaatamisrutiini, ütlevad meediateadlased Daniel Dayan ja Elihu Katz. Telerivaatamine muutub sel puhul rituaaliks.

Rituaalse telerivaatamise uurimine on meediauurijale samasugune maiuspala nagu geoloogile mõne vääriskivi leidmine. Saad ehk teada midagi erakordset ja ootamatut suure hulga inimeste meediakäitumise kohta.

Pilt telest, hääl raadiost

Uuringufirma Emor abiga viis rahvusringhäälingu uuringukeskus Eurovisiooni lauluvõistluse järgsetel päevadel läbi telefoniküsitluse, et koguda lisateavet võistluse jälgimise kohta. Küsitluses osales 401 eestlast vanuses 12–74 aastat, valim oli esinduslik.

Eeskätt huvitas meid, kui palju vaadati ülekannet väljaspool kodu – sõprade ja tuttavate juures, pubides või avalikel üritustel. Emori telemõõdikud, millele toetuvad oma vaatajanumbrite hindamisel Eesti telekanalid, seda teavet ei anna.

Teiseks pakkus meile huvi see, kui palju on Eestis neid, kes vaatasid küll pilti ETVst, kuid kuulasid Raadio 2, kus lauluvõistlust kommenteerisid Mart Juur ja Andrus Kivirähk.

Viimastel aastatel on lauluvõistluse tähendus meediasündmusena eestlaste jaoks märkimisväärselt vähenenud. Eeskätt käib see finaali kohta, kuhu meie esindajal pole olnud asja alates 2004. aastast, mil võeti kasutusele poolfinaalide süsteem.

Kõige ilmekamalt väljendub huvi langus vaatajate arvus. 2003. aastal Riias toimunud finaali vaatas keskmiselt 40 protsenti 12–74-aastastest eestimaalastest, aasta hiljem 24 protsenti. Tänavu oli poolfinaali vaadatavus võrreldes varasemaga küll mõnevõrra suurem (reiting 24 protsenti, vaatajaid 453 000), kuid lõppvõistluse vaadatavus jäi mullusele alla (reiting 20 protsenti, vaatajaid 426 000).

Võib oletada, et vähenenud huvi Eurovisiooni lauluvõistluse vastu on lahjendanud ka inimeste soovi kujundada üritusest enda jaoks seltskondlik tähtsündmus. Harvemini tullakse kokku, nositakse üheskoos kõrvale kartulisalatit ja kommenteeritakse laule.

Poolfinaaliga on pilt selgem. Võistlusele järgneval päeval pidid paljud tööle minema ja seetõttu vaadati ülekannet pigem kodus perekonna ringis. Laupäevase finaali puhul võis eeldada suuremat väljaspool kodu vaatamist.

Vähesed kodust väljas

Mõneti ootamatult näitas küsitlus, et erinevus on minimaalne. Nii finaali kui ka poolfinaali vaatajaskonnast oli vaid 6–8 protsenti neid, kes vaatasid saadet kas sõprade-tuttavate juures külas või mõnes avalikus kohas, näiteks pubis.

Väljaspool kodu toimuvat vaatamist arvestades võib oletada, et tegelik ülekannete reiting võib olla paari protsendi võrra suurem sellest, mida näitavad telemõõdikud.

Paralleelselt ETVga on mitut puhku järjest omapoolset tõlgendust lauluvõistlusest pakkunud Raadio 2. See on loonud olukorra, kus 4–6 protsenti inimestest vaatab pilti telerist ja kuulab kommentaari raadiost. Kõige rohkem oli nende hulgas 20-30ndates noori.

Kui arvestada, et raadioülekannet kuulas ka kolm protsenti neist eestlastest, kes telerit ei vaadanud, jälgis lauluvõistlust raadio vahendusel

45 000 inimest.

Tagasi üles