Saaremaa kinnisvaraturul hinnatõusuks ruumi ei ole

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Langovits

Kui Kuressaare korterite turgu iseloomustas mullu keskmiselt 25-protsendiline hinnatõus ja järelturu korterite keskmine ruutmeetri hind ületas koguni 10 000 krooni piiri, siis sel aastal märkimisväärseks hinnatõusuks enam ruumi pole.

Suve hakul on Saaremaa kinnisvaraturg aktiivne, suurem hinnaralli on aga selleks korraks läbi. Ostjate põhjalik analüüs selle üle, millist kinnisvara ja kuhu vastavalt oma võimalustele osta, on ka müügiperioodid pikemaks venitanud. On saavutatud nii-öelda lagi, kust inimeste ostujõud kallima kinnisvara soetamiseks järele ei jõua.

Enim hinnatud elamupiirkonnad korterite osas Kuressaares on Ida-Niidu, Tuulte-Roosi ja Kihelkonna maantee piirkond, nendes piirkondades on mõnevõrra uuemad elamud kui Smuuli elamurajoonis. Eraldi võib vaadelda Kuressaare kesklinna korteriturgu, kus hinnatase on läbi aegade keskmiselt 10-15 protsenti kõrgem olnud. Kesklinna piirkonnas on hakatud ka olemasolevatele kortermajadele katusekorruseid juurde ehitama.

Järelturu korterite müügiprotsessis mängib aina enam määravat rolli kvaliteet, suurt tähelepanu pööratakse korterelamu ühistele tehnosüsteemidele, põhikonstruktsioonidele ja välisviimistlusele. Uutest korteritest on valminud ja veel valmimas korterelamud Merikotka elamurajoonis ja kesklinnas hinnatasemega ca 22 000-30 000 krooni ruutmeeter. Uute korterite hinnaklass on üle 25 000 krooni ruutmeetri eest ja nõudlus sellistele korteritele ei ole suur.

Kuressaare eramute hinnad on viimase paari aastaga läbinud 80-protsendilise hinnatõusu. Korterite kiire ja suur hinnatõus ning eramaja madalamad kommunaalkulud aitasidki paljudel langetada otsuse oma maja soetamise kasuks. Kuressaares on nõutumad renoveerimist vajavad eramud, mille eest ollakse nõus maksma kuni 1,5 miljonit krooni, samas valitseb turul selliste elamute defitsiit ja reaalseid tehinguid palju toimunud pole. Keskmine tehinguhind remonti vajavate eramajade puhul on hetkel ca 1,8 miljonit krooni.

Uute elamute eest ollakse valmis maksma 2,5 miljonit ja sõltuvalt majast ning selle asukohast veidi rohkemgi. Sellest lähtuvalt toimub aktiivselt väiksemate - ca 100 m2 ¬ suuruste müügiks ehitatavate majade ehitamine, seda nii Kuressaares kui ka Kuressaare lähiümbruses.

Läbi aegade on nõudlus Saare maakonnas asuvatele maamajade järele olnud kasvav, samas pakkumine järjest väheneb, mistõttu on hinnad jätkuvas tõusutrendis. Kuni 1960. aastani ehitatud maamajade keskmine hinnaklass varieerub vahemikus 300 000–600 000 krooni, lagunenud hoonetega kinnistute hinnad vahemikus 200 000-400 000 krooni ning renoveeritud eramute hinnad 1-1,5 miljonit krooni. Maamajasid ostetakse Saaremaal põhiliselt suvekodude rajamiseks, ostjateks on nii välismaalased kui mandrieestlased. Viimasel ajal on eestlaste osakaal ostjate hulgas tõusnud. Puhkuse veetmise paigana on Saaremaa lisaks unikaalsele ja puhtale omapärasele loodusele hinnatud turvalise elukeskkonna ja laialdaste aktiivse puhkuse võimaluste poolest. Omaette grupi moodustavad uued mereäärsed palksuvemajad, millede hinnaklass olenevalt asukohast ja maja suurusest on vahemikus 1,5 – 2,5 miljonit krooni. Selliste majade huvilised on pigem mandrieestlased. Välismaalastest huviliste osakaal on vähenemas just soomlaste osas, põhjuseks ilmselt kõrgem hinnaklass. Liitumine Euroopa Liiduga on aga suurendanud välismaalaste huvi saaremaiselt huvitava kinnisvara vastu, populaarsed on looduskaunid, privaatsed ning oma rannajoonega kinnistud millel on vana renoveerimist vajav talukompleks.

Väikese tagasilöögi on andnud mõne nädala tagused sündmused Tallinnas, mille tulemusel on mõned välismaalastest kliendid tehingust loobunud. Muretsemiseks ei ole põhjust. Eks viimasel paaril aastal ongi hoog kinnisvaraturul ebanormaalselt suur olnud ja seepärast tundubki praegu kinnisvaraturul toimuv seisakuna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles