Miljardeid kroone maksva Saaremaa püsiühenduse suurimaks komistuskiviks võivad saada miljonid veelinnud, kes parvedena kevadel ja sügisel läbi Suure väina lendavad.
Püsiühenduse saatuse otsustavad rändlinnud
9. juuni 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ornitoloogid on juba hoiatanud, et sild mandrilt Muhumaale on veelindude seisukohast riskantne, kui arvestada kevadrändel väina läbivate veelindude hulka kuni 5 miljonit. See on teadaolevalt massilisem rändeala kogu Euroopas.
Just seepärast on Suur väin liidetud üleeuroopalise kaitsealade võrgustikuga Natura 2000 ning euroliidu liikmena peab Eesti tegema kõik, et miski ei kahjustaks seal lindude ega kalade ja mereimetajate elu.
Uurivad asja
Valitsus on võtnud kindla suuna püsiühenduse loomise suunas, lootes, et juba 2015. aastal võib Suure väina ületada silda mööda sõites. Tõsi küll, enne kopa maasse löömist on tellitud põhjalik keskkonnamõjude uuring.
2008. aasta sügiseks peab olema valitsuse ees paber, millel on mustvalgel kirjas, kas silda on võimalik keskkonda suurt kahjustamata ehitada või mitte. Kui ei, siis tuleb Saaremaa püsiühenduse projekt ilmselt unustada või riskida kopsakate trahvidega euroliidust.
Püsiühenduse pooldaja, saarlasest keskkonnaminister Jaanus Tamkivi möönis, et teades, kui karmi pilguga Euroopa Komisjon ja ka Euroopa Kohus kaitsealadel tegutsemisele vaatab, siis võib Natura ala saada püsiühenduse komistuskiviks.
«Tean, et Euroopa Kohus armu ei anna,» nentis minister. «Eesti on Euroopa jaoks looduse poolest pärl, meil on palju puutumata keskkonda, mida Kesk-Euroopas enam pole.»
Tamkivi sõnul oli Natura ala ka üheks põhjuseks, miks püsiühendus kirjutati uue valitsuse koalitsioonileppesse leebemas sõnastuses ehk asjaga tuleb küll edasi tegeleda, kuid selleks peab esmalt tegema põhjaliku keskkonnamõjude uuringu.
«Eks keskkonnamõjude hinnang näitab, millised probleemid võivad ette tulla,» sõnas minister. «Paraku on tõesti nii, et kui seal tõsised probleemid kerkivad, siis on ehituse otsus Euroopa Komisjoni teha.»
Silmas tuleb ka pidada Euroopa Kohtu otsuseid, mis paistavad silma oma radikaalsusega. Kohus on lähtunud sellest, et kuna majanduslikud huvid on nii agressiivsed ja häbelikult punastav looduskaitse jääb alati kaotajaks, siis peab ka keskkonnakaitse olema agressiivne.
Selle üheks näiteks on nn Lappeli kaldapealse kaasus. Inglismaal asuva Sheernessi linna sadam tahtis laieneda. Ainus võimalus selleks oli trügida Lappeli kaldapealsele, mis oli aga ornitoloogide hinnangul oluline linnuala.
Euroopa Liidu õiguse järgi tulnuks see kaldapealne määratleda kaitsealana, kuid Ühendkuningriigi valitsus seda ei teinud. Leiti, et kuna Kenti krahvkond on vaene kant ja tööpuudus on suur, siis tuleb sadama arendamine piirkonnale rohkem kasuks.
Kohtu silmis polnud need aga mingid argumendid. Leiti, et majanduslikud ja nendega kaasnevad sotsiaalsed kaalutlused ei saa mitte ühelgi juhul kaaluda üles ökoloogilisi huve, mida tuleb arvestada kaitsealade määratlemisel.
Saaremaa püsiühenduse rajamisega ei saa küll seda kohtulahendit võrrelda, sest Suur väin juba on Natura alana kaitse all, ent kui Eesti jätaks mõne olulise ala Naturast välja, siis ootaks meidki kohtutee.
Euroopa Kohtu praktikat silmas pidades võib silmagi pilgutamata silla üle Suure väina ehitada vaid juhul, kui see ei tekita keskkonnale mitte mingit kahju. Tõrge tekib aga väiksemagi võimaliku kahju puhul.
Sellisel juhul peab Eesti leidma olulise sotsiaalse põhjenduse, miks silda vaja on. Ja selleks ei piisa jutust, et inimene peab tunde praamijärjekorras seisma. Kohus küsiks, millised on need erakordsed avalikud huvid, mis õigustaks lindude häirimist.
Euroopa Kohtust on ka näiteid mööndustest. Saksamaal sai liiduvabariik loa ehitada maantee mööda Natura ääreala, sest see aitas jalule piirkonna, mis vaevles tööpuuduse ja kuritegevuse käes. Ka püsiühenduse puhul peab väga veenvalt tõestama, et see on hädavajalik, kuid kas Saaremaal on näiteks nii karjuv tööpuudus või vajadus kaubavedude järele?
Suurem saastaja
Võib-olla on argumendiks see, et sujuvama liikluse tagamiseks peab praamiliiklus muutuma tihedamaks, kuid praamid reostavad rohkem õhku.
Sillast märksa keskkonnasõbralikum on küll tunnel, kuid esiteks läheks selle ehitamine mitu miljardit krooni kallimaks ning teiseks kulub tunneli käigushoidmiseks rohkem raha.
Natura linnuala naabrusesse jääva Saaremaa süvasadama vastu omal ajal võidelnud Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht Jüri-Ott Salm märkis, et keskkonnakahjulikke otsuseid tehes võib see maksumaksjale võimalike trahvide näol halvad tagajärjed kaasa tuua.
Salm lisas, et kõige hullem on see, kui need otsused tehakse kiiresti ja üle jala.
«Teame ju, et Saaremaa süvasadama puhul tehti küll keskkonnamõjude hinnang, kuid alles ehituse käigus tuli välja, et alghinnangud olid valed paasi asemel oli seal liivakivi,» märkis ta. «See näitab, milline risk suurprojektide puhul valitseb, paberil näivad nad küll korras, aga...»