Eile taaspühitseti pärast põhjalikku ja üllatavalt kiiret remonti Jaani kirik

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaani kiriku taaspühitses pärast remonti Eesti Evangeelse Luteri Kiriku piiskop Einar Soone.
Jaani kiriku taaspühitses pärast remonti Eesti Evangeelse Luteri Kiriku piiskop Einar Soone. Foto: Raigo Pajula

Selle aasta esimesel päeval kolis Jaani kiriku kogudus oreli saatel õnnistuslaulu lauldes kirikust välja ja andis kogu maja ehitajate käsutusse. Eile avati tundmatuseni muutunud kirik piduliku jumalateenistusega.

«Inimesed tulevad mu juurde, pisarad silmis, ja ütlevad: on ime, et meie kirik nii ruttu nii ilusaks sai. Aga me uskusime seda imet,» ütles Jaani koguduse õpetaja, Tallinna praost Jaan Tammsalu.

Tema sõnul on ime seegi, et restaureerijate töö tulemusena ilmus Peterburi Kunstide Akadeemia professori Karl Gottlieb Wenigi tehtud altarimaalil «Kristus ristil» tumeda lakikihi alt välja kiriku kaitsepühak evangelist Johannes.

«Seda imet võiks ehk nimetada «Johannese ilmumiseks», mis on meie kiriku remondi ilusamaid sümboleid,» märkis Tammsalu.

Ta avaldas lootust, et kauniks muutunud 140-aastane kirik toob häid muutusi ka inimestesse, kes siin käivad.

Kogu töö korraga

Mõte kirik põhjalikult uuendada tekkis poolteist aastat tagasi, kui suur peaorel pidi remonti minema. «Oli hirmus mõelda, et pärast seda, kui vana orel miljonite eest korda saab, algavad mõne aasta pärast selle ümber tolmu ja niiskust tekitavad remonditööd,» meenutas Tammsalu.

Koostöös riigi ja linnaga leiti võimalus kokku saada remondiks vajalik 18 miljonit krooni, kusjuures kogudus võttis pangast kaheksa miljonit laenu. Kogudus tänab ka kõiki eraannetajaid, kes olid mõistnud, et kiriku kordategemine ühekorraga oli targem kui jupikaupa.

Ka Tammsalu tänas kiriku uuendamisel kaasalöönuid. «Siin töötas enam kui 20 firmat, üle 150 spetsialisti. See oli ilus töö ja nad kõik on ilusad inimesed,» sõnas ta.

Pühakojas muidu tavatu aplausiga tervitasid kirikulised ehitustööde pealikut, Tarrest OÜ projektijuhti Urmas Tammemäed.

Tammemäe ütles Postimehele, et on tööga peaaegu rahul. «No mõned pisiasjad tuleb veel paari nädala jooksul korda sättida,» tõdes ta.

Kirik avatud kõigile

«Kirik pakub suisa rõõmu,» kinnitas koguduse nõukogu liige, kunstnik Eva Jänes. «Eriti meeldib, et sambad, mis olid juba kiriku ehitamise aegu krohviga kaetud, said nüüd oma õige näo. Need on puhastatud ja näevad välja nagu paekivitablettidest laotud.»

Et aga kirikupillidele remonditööd ei meeldi, seda näitas ka mullu valminud kooriorel. «Vaatamata sellele, et orel kaeti kolmekordse kaitsekihiga, tungis peenike tolm siiski sisse,» märkis Tammemäe. «Orelimeister ütles, et pilli kordategemiseks kulub vähemalt kolm nädalat.»

Tammsalu sõnul saab koguduse elu kauniks muutunud pühakojas uue hingamise. Alles äsja ristiti 34 täiskasvanut. Tuleval pühapäeval seisab altari ees 60 leerilast.

Jänes soovitab huvilistel tingimata sisse astuda ka kiriku väiksesse galeriisse, kus eile avati maalinäitus «Au olgu Jumalale».

-----------------------------------------------

Mida ütlete uuenenud kiriku kohta?

Toomas Paul, Jaani koguduse korraline külalisõpetaja:

Kui nüüd avanevad tehnilised võimalused kontsertide korraldamiseks, siis arvan, et teda ootab siin Tallinna südames sama helge tulevik, nagu need heledad võlvid praegu päikeses vastu peegeldavad.

Mul on ühest asjast eriti hea meel – et mul õnnestus kolm aastat tagasi saada Jaan Tammsalu enda järeltulijaks. Pakkusin talle Jaguari, muidugi ülekantud tähenduses. Ütlesin, et see on minusuguse jaoks liiga hea auto, mis nõuab suuremat erksust, aga tegelikult võiksid sa sellega siin kolmesajaga ringi sõita küll. Mul on tuline heameel, et see õige valik nii ruttu nähtavaid vilju kannab.

Olite siin ligi 20 aastat ise õpetaja, kas polnud nüüd paha kuulda, kui kehvas seisus kirik enne remonti oli?

Ei, vastupidi. Ütleksin, et Jaani kirik on nagu kogu kiriku sümbol. Kui palju on ümberringi pommitatud ja väristatud, aga siin pole ühtki müüripragu, olid ainult krohvipraod.

Kiriku müürid seisavad kindlalt. Põrandad olid vajunud, aga müürid on kõvad. Suurem osa minu tööst siin oli vene ajal, kui oli tähtis vastu pidada ja kirik lahti hoida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles