Kelm petab inimestelt vähihaiget teeseldes raha välja

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Petise ohvriks langenud Karksi Peetri kiriku koguduse õpetaja Kalle Gaston.
Petise ohvriks langenud Karksi Peetri kiriku koguduse õpetaja Kalle Gaston. Foto: Elmo Riig / Sakala

Nii politsei kui mitmekümned ohvrid peavad jahti 28-aastasele Karoly Kurvitsale, kes end vähihaigeks või ahistatud miljonäriks luisates inimestelt raha välja petab.


Viljandimaal maalilise Karksi ürgoru serval kõrgub vabariigi kõige viltusema torniga hoone - Peetri kirik. Juba kaheksandat aastat on seal hingekarjaseks äärmiselt tore ja siiras mees Kalle, kellega hiljuti juhtus üks ütlemata viltune lugu, vahendas ETV saade «Pealtnägija».

«Möödunud aastal ühel novembrilõpu päeval ilmus minu juurde noormees, kes ütles, et tal on viimase staadiumi kopsuvähk. Ise oli ta noor mees, alla 30ne tundus. Seoses selle hädaga ta palus, et ma ristiks teda. Talle tundus, et see on oluline sellises olukorras,» meenutas Karksi Peetri kiriku koguduse õpetaja Kalle Gaston.

«Ma tegin ristimise ja pärast seda hakkas ta ka muid tahke oma elust jutustama, mis tundusid mulle väga kurvad. Et inimene on lootusetus olukorras ja mitte miski tal enam ei õnnestu ja tekkis selline haletsus või kaastunne ja soov kuidagi aidata inimest,» rääkis Gaston.

«Paar päeva pärast ristimist ta helistas mulle ja ütles, et ta tahaks Hispaaniasse surema minna, aga tal on mõned asjatoimetused siin Eestis ajada,» ütles Gaston.

Võõras surija kurtis heldele pastorile, et vajab veel enne paradiisiretke ajutist peavarju, sest on vanade liiklusrikkumise pärast politseis tagaotsitav.

«Loomulikult, kui inimene avaldab oma saladused, on see vaimuliku jaoks pihisaladus ja tal ei ole õigust inimest välja anda. Ma siis pakkusin talle võimalust elada senikaua koguduse saunas ja ta võttis selle heal meelel vastu,» ütles Gaston.

Loetud päevade pärast hakkas värske ristitu aga kirikuisale ette kandma sootuks mahlakamaid lugusid, kui Piiblis kirjas.

«See tundus nii uskumatult lootusetu lugu, kus tal on Tallinnas eliitrajoonis ühes korteris sajad tuhanded kroonid sularahas, mida ta ei saa kätte kuna kogemata läks uks kinni. Võtmed on korteri omaniku käes, kes elab Rootsis ja et ta peab seal kõigepealt ära käima, võtme tooma ja siis on kõik probleemid lahendatud,» selgitas Gaston. «Aga mina ütlesin, et mul ei ole raha, ja mul tõepoolest ei olnud. Võib-olla ma oleks andnud talle, ei oska öelda praegu.»

Gastoni sõnul küsis mees temalt 15 000 krooni.

Vähihaige maalis sorava tekstiga endast pildi kui rikkast ettevõtjast, kel on pangakontol 100 000 krooni. Kahjuks ei saa ta raha kätte, sest kurjad kantpead võtsid talt kõik dokumendid ära.

Surmavaludes noormees andis Kalle pimestamiseks endast kõik. Ta oskas isegi kirikuisas üles leida inimliku nõrkuse ja pani hingekarjase silmad kasulootusest särama.

Gaston rääkis veel uskumatu loo, kuidas surev noormees lubas talle oma auto anda. «Kui ta siis välja ilmus pärast ristimist ja palus öömaja, ütles, et viskas auto võtmed Karksi ürgorgu, kuna tal enam seda vaja pole. Siis ta tegi ettepaneku, et otsiks need võtmed üles, mis ma sellest autost ikka ilma peale jätan, et äkki sina tahad seda autot. Pakkus mulle ühesõnaga autot. Mis oli parem kui minu oma. Audi A6 vist, päris uus auto. Ja ütlesin, et miks mitte, kui tõesti niimoodi ripakil on,» meenutas Gaston.

Audi võtmed vedelesidki ürgorus ning hingekarjane isiklikult leidis need rohust üles, kuid endale ta luksusautot siiski ei saanud. Koolja lood autost, äridest, kantpeadest, surmast ja Hispaania reisist muutusid peagi juba nii muinasjutulisteks, et helde Kalle hakkas kuuks ajaks sauna redutama jäänud võõra tausta lõpuks kontrollima.

«Kummaline on see, et kui sinu juurde tuleb võõras inimene, siis võiks ju natukenegi tema tausta uurida. Lihtne on sellistes portaalides nagu Orkut vaadata, aga ma ei teinud seda, sest millegipärast oli nii suur usaldus inimese vastu, et mul ei tulnud pähegi. Alles hiljem, kui esimesed kahtlused tekkisid, vaatasin ja nängin seda, et tema eest on isegi pearaha välja pandud. See oli vist 1000 krooni, kes leiab. Siis oli muidugi pilt selge,» nentis Gaston.

28-aastane Karoly Kurvits, kelle vähivalude leevendamiseks kirikuõpetaja igal õhtul andunult palvet luges, on tegelikult Lõuna-Eesti üks tuntuim ja tagaotsituim kelm. Seda aferisti jahivad täna nii kahe prefektuuri politseinikud kui tema mitmekümned ohvrid. Internetis on vähemasti kaks foorumit, kus räägitakse selle kelmi peenetest sulitempudest ja lubatakse vaevatasu neile, kes Karoly Kurvitsa üles leiavad.

Tõrva lähedal elav ettevõtja on üks Karoly Kurvitsa kümnetest ohvritest, kelle «Pealtnägija» vaid mõne tunniga Lõuna-Eestist üles leidis. Kõik nad rääkisid küll oma loo, ent peljates publiku hilisemaid pilkeid, ei soovinud seda korrata kaamera ees. Ettevõtja Raivo nõustus omi muljeid jagama ka üksnes anonüümselt.

«Ta on väga väga hea kelm. Selline sõbralikkus ja hästi kiire sorav jutt, ei mingit kokutamist või mõtlemist. Kõik jookseb,» rääkis Raivo.

Raivo teed ristusid Karolyga juhuslikult. Võõras nooruk astus Tõrva tanklas ligi ja kurtis, et ta ei saa bensiini eest maksta, sest unustas rahakoti koju. Kena poiss palus ärimehelt 1000 krooni laenu ja Raivo andis. Paar päeva hiljem tõi aus võõras raha ilusti tagasi. See oli aga lõks.

Suured protsendid hakkasid ettevõtja silme ees keerlema justkui lotonumbrid. Jäädes uskuma Karoly üha ulmelisemaid jutte ja lubadusi, laenas Raivo võõrale noormehele lõpuks kokku 23 000 krooni. Tagasi ei saanud ta sellest aga sentigi.

Raivo meenutas, kuidas Karoly teeskles, et tegi telefoni teel talle võlgnetud raha ülekande. «Ta võttis välja paberi A4, seal oli neli rida koode ja helistas. Küsiti koodi, tema ütles koodi, küsis palju tal peal on ja kas ülekannet saab teha. Ja siis läks lahti. Ütles ühe koodi, ootas tükk aega, siis ütles veel ühe koodi, ma ei tea vist 5-6 koodi eri ridade pealt. Ja ütles, et korras,» rääkis Raivo osavast petturist.

«Ta lihtsalt mängis lolli seal telefoni otsas. Niivõrd professionaalselt, et ma ei saanud arugi, et ta ei räägi kellegagi. Ma ei tulnud selle pealegi,» sõnas Raivo.

Kuid vestlus olematu telefonipangaga oli ainult üks Karoly nippidest. Raivolt ja veel vähemalt kolmelt «Pealtnägija» leitud ohvrilt pettis ta kuni 40 000 krooniseid summasid välja nii, et esitas neile netipangast väljaprinditud maksekorralduse.

Sellega ta justkui tõestas, et on eelmise võla tasunud või ettemaksu teinud. Alati ilmus Karoly libalehega aga välja nädalavahetusel ja raius et pank kannab raha arvele alles esmaspäevaks. Must-valget paberit uskudes avasid naiivitarid taas rahakotirauad. Esmaspäeval kirusid nad aga end maapõhja, sest arvel vilises tuul ja lubaja oli ise kadunud.

Kui Karoly haaret kaardil vaadata, näib et oma libeda jutuga pettis ta inimesi üle terve Lõuna-Eestis. Alates Viljandist, Tõrvast ja Taageperast kuni Tartu, Otepää ja Võruni välja. Vihased ohvrid on omaalgatusliku juurdluse käigus ritta seadnud, et ehitaja ja kelnerina töötanud kelm on tüssanud mitmetelt oma tuttavatelt välja 10 000 kroonide eest SMS-laene. Elanud nädalaid erinevates hotellides ja arveid maksmata haihtunud. Võtnud ettevõtjatelt kaupa ette ja lubanud need maha müüa, kuid siis saagiga kadunud. Karoly jaoks polnud mingi kunst isegi paagi jagu kütust tanklatest välja petta, nii nagu juhtus Võrtsjärve ääres Pikasillal.

Karoly käest 150 000 krooniga väidetavalt suurima tünga saanud Viljandi elanik on internetis välja pannud 1000 kroonise pearaha tema leidjale. Politseisse ei ole enamus suli ohvritest aga avaldust teinud, sest läksid ju vabatahtlikult kolme lapse isa libeda keele ohvriks. Ometi jagub ilma nendetagi politseil Karoly vastu piisavalt materjale.

«Pealtnägijaga« vestelnud Karoly endine elukaaslane on oma avalduse esitanud otse riigiprokuratuuri, sest mees tekitas talle salaja ligi 50 000 kroonise SMS-laenude võla ja kasutas 20-aastase piiga suhtes vägivalda, kui ta petisest poisi maha jättis. Kus redutab Karoly Kurvits täna, ei tea keegi. Ühed väidavad, et metsas. Teised aga on näinud suli, kapuuts silmadel, hiilimas Tartu linnas.

«Ma võin teda suliks nimetada, aga samas takkajärgi vaadates ma võiksin teda ka õpetajaks nimetada, sest ma õppisin sellest kogemusest enda jaoks ikkagi väga palju. Mitte selles mõttes, et inimesi ei tohiks nüüd üldse usaldada, vaid sesmõttes et maailmas ei juhtu midagi juhuslikult, ja kui sinuga midagi juhtub ka ebameeldivat, siis see on õppetund ka sulle. Ja üks asi, millega ta näis mängivat, on inimese ahnuse pool - kerge vaevaga palju raha saada. Või siis minu puhul soov parem auto saada. Sellesmõttes on ta õpetaja ka,» ütles Gaston.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles