Kuigi riigiprokuratuur saatis Vene Föderatsiooni peaprokuratuurile palve anda küberrünnakute uurimisel õigusabi, keeldub vene pool Eesti palvet täitmast.
Venemaa jätab Eesti küberrünnakute uurimisel õigusabita
6. juuli 2007, 16:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiprokuratuur saatis Vene Föderatsiooni peaprokuratuurile 10. mail õigusabipalve, kus paluti kaasabi aprilli lõpus alguse saanud Eesti vastaste küberrünnakute taga olevate isikute leidmiseks, kes võivad asuda Venemaal, teatas prokuratuuri pressiesindaja.
28. juunil saabunud vastuses keeldus Vene peaprokuratuur Eesti palvet täitmast.
Eesti peaprokuröri Norman Aasa sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et Vene Föderatsioon keeldus koostööst, seda eriti olukorras, kus suur osa rahvusvahelisest üldsusest on küberkuritegude ohtlikkust tänaseks mõistnud ja otsib võimalusi neile üheskoos vastu astuda.
Õigusabipalve esitati Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud õigusabi ja õigussuhete lepingu kohaselt.
Samuti lubas igakülgset koostööd Eesti õiguskaitseasutustega mai alguses Eestit külastanud Vene parlamendi delegatsioon.
2. mail alustati kriminaalasi Eesti internetiserverite vastu suunatud massiliste rünnakute uurimiseks.
Kriminaalmenetlus alustati karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis käsitlevad arvutikahjurlust ja arvutivõrgu ühenduse kahjustamist tunnustel.
Süüdimõistmisel saab nimetatud kuritegude eest raskeima karistusena mõista kuni kolm aastat vangistust.
Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei.