Kloostrimetsa teel tegutses ligi pool sajandit Kalevi Auto-Motoklubi

Pea pool sajandit ühes kohas tegutsenud Kalevi Auto-Motoklubi peab ilmselt hakkama uut asukohta otsima, sest erastamistuhinas jäeti klubi oma majast ilma. FOTO: Mihkel Maripuu

1991. aastal, kui taastati Eesti iseseisvus, algas meie ajaloos uus, soodsa arengu etapp. Positiivseid muutusi näeme igas valdkonnas. See ei anna aga õigust mööda vaadata nendest protsessidest, mis on vastupidise märgiga.

Eksivad need, kes kinnitavad, et demokraatia tähendab seadlusandlike piirangute umbmäärastumist. Ka arenenud naaberriikide kogemused kinnitavad vastupidist. Praeguste postsotsialistlike riikide eripära põhjusi tuleks seletada eelneva ühiskonna, s.o Nõukogude aja mentaliteedi püsimisega.

Täpselt samamoodi püsis Eestis Nõukogude aja esimestel aastakümnetel eestiaegne mentaliteet. Nii mõnigi asutus või organisatsioon on kogenud nii eestiaegse kui ka nõukoguliku mentaliteedi mõjutusi.

Tippude kasvulava

Siinkohal on heaks näiteks 1959. aastast 2006. aastani Tallinnas Kloostrimetsa tee 56a asunud Eesti auto- ja motospordi süda ja ajukeskus, Kalevi Vabariiklik Auto-Motoklubi.

Sellel klubil oli kõige otsesem mõju Eesti motospordis silmapaistvate isikute arengule ja kõrgete tulemuste saavutamisele. Kalevi Auto-Motoklubi peeti nii Eestis kui ka mujal Nõukogude Liidus ainulaadseks klubiks.

Sellise tasemeni ei jõutud pärivoolu ujumisega. Asjalik, omakasupüüdmatu ja entusiastlik õhkkond tugines eestiaegsetele aadetele ja saavutustele.

Motospordi omaaegsed entusiastid meenutavad praegugi neid aegu, mil oli keeruline saada mootorrataste tagavaraosi ning tihti tuli selleks ette võtta pikk tee lahtise veoautoga Venemaale. Küllap suutis motoklubi kõiki neid takistusi ületada seetõttu, et entusiastide osakaal oli väga suur.

1945. aastast võtsid meie auto-motosportlased plaani sõjaeelsete suursõitude taastamise Pirita-Kloostrimetsa ringrajal.

Klubi trotsis raskusi

Sõjajärgsed aastad olid rasked igal alal. Sellegipoolest jätkus motohuvilisi niipalju, et Tallinnas moodustati mitu klubi. Erinevate spordiklubide rajamine suurendas klubidevahelist konkurentsi.

Tugevaimaks oli neil aastatel Toompuiestee 21 tegutsenud Spartaki auto-motoklubi, mille eesotsas oli aastail 1950–1959 Richard Laur. Tema algatusel ehitati klubile töökojaruumid ja garaaž.

Sellesse spordiühingusse kuulusid artellide töötajad. Kui aga langetati otsus rajada Kloostrimetsa uus klubi, oli ehitustegevuse peamiseks eestvedajaks taas Richard Laur. Tõhusalt toetas ehitust artell Parkett.

1957. aastaks jõuti nii kaugele, et Toompuiesteelt sõideti Kloostrimetsa, kus pärast treeninguid krossirajal võis pooleliolevas klubihoones saunas ära käia või puhata.

Selle auto-motospordikeskuse ehitust alustas spordiühing Spartak. Kuid enne Kloostrimetsa tee 56a hoone valmimist likvideeriti töönduslikud kooperatiivid ja koos nendega ka spordiühing Spartak.

Arhitekt Uno Tölpuse projekti järgi 1959. aastal valminud kahekorruseline auto-motoklubi hoone oli projekteeritud läbimõeldult ja perspektiivitundega.

Õuel asusid garaažid ja töökojad ning mõne aja möödudes rajati lähedusse ka suviti tegutsenud kämping autoturistidele.

Algul ööbisid turistid telkides, hiljem ehitati sinna väiksed majakesed. Auto-motoklubil oli ka 25-kohaline võõrastemaja motosportlastele. Keldris tegutses alguses jõusaal, kuid hiljem ehitati treeningruum ümber baariks.

Mugav spordibaas andis Eesti motospordi arengule tugeva tõuke. Juba 1959. aastal anti klubi juurest start esimesele Kalevi Suursõidule.

1959. aastal tuli Spartakil Kloostrimetsa spordikompleks üle anda ametühingute spordiühingule Kalev. Kloostrimetsa tee auto-motoklubi ülemaks valiti 1959. aastal Richard Laur, kes töötas sellel kohal kuni 1991. aastani.

Maja kadus käest

Spordikompleks laienes aasta-aastalt. 1960ndatel aastatel laiusid kämpingualad ka teisel pool Kloostrimetsa teed.

1970. aastate alguseks oli Kalevi Auto-Motoklubil 260 liiget, kusjuures Tallinnas asuvatel ettevõtetel oli 16 motospordisektsiooni. Enne 1980. aasta purjeregatti tehti auto-motoklubi majas põhjalik remont.

Kalevi Auto-Motoklubi korraldas erinevaid spordivõistlusi. Laiemale üldsusele olid neist tuntumad Kalevi Suursõidud, mis jätkasid Eesti Suursõitude traditsioone. Esimene rahvusvaheline võistlus peeti Pirital juba 17. septembril 1933.

Motosportlaste väljapuksimine Kloostrimetsa tee 56a hoonest on hea näide Eesti kujuneva ühiskonna nõrkuste ärakasutamisest.

1990ndatel aastatel andis spordiühing Kalev maja ilma klubi juhatuse teadmata oma bilansist Ametiühingute Keskliidu bilanssi. Vaevalt ametiühing või mõni uus maavaldaja hakkab maja renoveerima. Tõenäoliselt kerkivad selle kohale samasugused ehitised kui teisel pool Kloostrimetsa teed.

Tagasi üles
Back