Iga kassi- või koeraomanik teab, et aeg-ajalt kipub loom ennast kratsima. Sellel võib olla mitu põhjust, aga kõige sagedamini on süüdlaseks kirbud.
See tüütu koerakirp
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba üle 50 miljoni aasta maailmas eksisteerinud kirpe on rohkem kui 2000 liiki, kuid kassi- ja koerapidajale on neist olulised vaid kaks: kassikirp ja harvemini esinev koerakirp. Just nimelt kõige sagedamini ahistab meie kasse JA koeri kassikirp. Kui kodulooma parasjagu võtta pole, tunnevad need tegelased end ka inimeste peal täitsa hästi.
Kirbu elutsükkel koosneb neljast staadiumist: muna, vastne, nukk ja valmik. Peremeesloomale sattudes hakkavad kirbud kohe verd imema, paarituma ja kahe ööpäeva pärast ka munema. Emane kirp muneb päevas kuni 50 muna, kogu oma elu jooksul ligi 2000. Umbes kümne päeva pärast kooruvad munadest vastsed, kes teist sama pika aja pärast asuvad nukkuma. Möödub veel kaks nädalat, nukk avaneb ja ilmale on tulnud järjekordne ahistaja, kes alustab kohe peremehe otsinguid.
Kirp peab söömata vastu ligi kolm nädalat, mis on tegelikult piisav aeg endale ühe mõnusalt karvase koera või kassi leidmiseks. Kuigi kirbud on tiivutud, võivad nad tänu tugevatele jalgadele hüpata oma kehapikkusest kuni sada korda rohkem. See on sama, kui inimene suudaks teha kolme jalgpalliväljaku pikkuse hüppe.
Kirbult hammustada saanud koeral või kassil tekib nahaärritus ja dermatiit, mis panebki looma ennast kratsima. Võimalikud on ka tõsisemad haigused, näiteks muhkkatk, samuti on kirbud ise vaheperemehed mitmetele parasiitidele või haigusi tekitavatele algloomadele.
Veterinaarapteekides pakutakse kirbutõrjeks mitmeid vahendeid, millest mugavamad on nn spot-on tüüpi. Tõrjevahend tilgutatakse koera või kassi nahale, kust see organismi imendub. Niiviisi surmatakse kõik loomal olevad kirbud olenemata nende arengufaasist. Spot-on tüüpi vahendi toimeaeg on kuu või kaks, pärast seda tuleb protseduuri korrata.
Pritsitavatel vahenditel on samuti pikaajaline mõju, aga nende puhul tuleb jälgida, et vahend ei satuks lemmikule silma või ninna. Kõige parem on, kui üks inimene pritsib ning teine hõõrub vahendit karvadesse ja nahale laiali.
Kolmandaks on saadaval kaelarihmad, mis mõjuvad kirbutõrjujana. Neljandana tulevad ampoonid, millega pestes surevad juba karvades elavad kirbud ja ka puugid ning mis samuti mõjuvad mingi aeg parasiite tõrjuvana.
Tõele ei vasta aga levinud arvamus, et kirbutõrjet tuleb teha vaid soojal aastaajal. Suurem osa kirpudest elab ju vaipades, mööblis jne, kust nad satuvad kiirelt lemmiklooma karvadesse.