Eile lõppenud Soome esinduslikem jazzifestival Pori Jazz pakkus seekord kirevat programmi, mille säravamad tähed olid John Scofield, Kurt Rosenwinkel, The Bad Plus ja Paul Anka.
Pori Jazz oli ettearvatult kirju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et festivali hiilgeajad on võib-olla möödas, ei tähenda absoluutselt, et maalilise Kokemäenjoki kallastel juba 42. korda aset leidnud jazzisündmus kuidagimoodi kiratseks. Vastupidi, huvi Pori Jazzi vastu oli taas suur hoolimata heitlikust ilmast ning esinejate nimekiri tähelepanuväärne. Kalleimad artistid olid tänavu Steely Dan, Elvis Costello ja Paul Anka.
Sõna «jazz» festivali nimes ei tarvitse juba ammu väga tõsiselt võtta, sest Pori Jazz pole sugugi ainult ning eelkõige jazzifestival. Kuulaja saab muusikast äärmiselt kirju pildi ning eriti kehtis see seekord pealava esinejate kohta.
Staarid nagu staarid
Vaieldamatult populaarseim festivalil üles astunud artist oli Paul Anka, kelle kontsert 19. juulil Kirjurinluoto pealaval jättis paljudele kustumatu mulje. Anka on ühe põlvkonna tõeline iidol, kes hoolimata oma 66 eluaastast on endiselt heas vormis.
Vanas heas võtmes nii
iseenda igihaljaid palu kui
ka Frank Sinatra, Nirvana, R.E.M.-i jt lugusid lauldes pani Anka nii mõnelgi andunud austajal pisarad silmist jooksma. Rahvas laulis innuga kaasa ja elegantne Anka mõjus nagu vitamiin, liites üheks õnnelikuks tervikuks nii vanemad kui nooremad fännid.
Legendaarse Nat King Colei tütar Natalie Cole, kes kuulub Ankaga samasse põlvkonda, nägi samuti laval välja vapustavalt nooruslik. Diskokuninganna pilkupüüdvas riietuses Cole esitas mitmekesise kava, kus leidus nii bluusi, souli kui poppi. Publiku võitmine aga tal nii hästi kui Ankal ei õnnestunud.
Teise Pori soulidiiva, laiemale avalikkusele vähem tuntud India Arie Thompsoni kontserdil kõlasid peamiselt lood tema värskelt neosoul-stiilis albumilt «Testimony». Omakirjutatud lauludesse põimis noor lauljanna sisse teravmeelseid vihjeid rnb tegijatele nagu Beyonce, aga ka näiteks Gnarls Barkleyle, Stevie Wonderile ja teistele.
Suurte jazzifestivalide juurde kuuluvad tihti esindusartistid (artist in residence), kes tavaliselt annavad festivali jooksul kontserte eri koosseisudega ja juhatavad mitmeid õpitube. Sel suvel täitis toda austusväärset rolli Berliinis elav USA kitarrist Kurt Rosenwinkel, kes esitas hoolikalt läbikomponeeritud, intelligentset jazzmuusikat nii üksi kui ka saatebändiga. Eriti sümpaatse mulje jättis tema kava Kirjurinluoto Arenal koos Jukka Eskola All Stars bändiga.
Sümpaatne on õige sõna ka Ameerika klaveritrio The Bad Plus kohta, kes on viimastel aastatel olnud oodatud külaline paljudel Euroopa jazzifestivalidel.
Klubid ja eestlased
Mälestusväärne oli Elvis Costello ja Ameerika rnb-pianisti Allen Toussainti ühine kontsert Kirjurinluoto laval.
Costello pani kaasa elama nii lavaesised fännid, kes tema laulude sõnu peast teadsid, kui ka nooremad festivalikülastajad, kel avanes võimalus legendi oma silmaga näha. Allen Toussaint mõjus Costello kõrval meeldivalt tasakaalukana.
Üht-teist huvitavat juhtus ka väljaspool suurt Kirjurinluoto Arenat. Telk-ööklubi LP42 kostitas paari tugeva klubikontserdiga. Brasiilia muusika parimaid pärle mängis kaks õhtut järjest grupp nimega Clube do Balanco ning Herbie Hancocki remiksimisega tuntuks saanud briti bänd US3 segas tantsumuusikat ja hiphoppi.
LP42 tipphetk saabus aga reede hilisõhtul, kui laval hõigati välja acid jazz kultusbändi Brand New Heaviese nimi. Üle hulga aja algkoosseisus kokku saanud kollektiiv kandis ette peaaegu kõik oma kuulsamad lood, milleta 1990. aastaid muusikas ette ei kujutaks.
Pori festivali keskpunktist pisut kaugemale jääva jazzklubi Ultra Music intiimsemas atmosfääris toimusid kolmel õhtul kontserdid muusikagurmaanidele, kel soov saada mõni peavoolust erinev elamus.
Ultra Musicu programmile, kus leidus põnevat vokaal- ja instrumentaalmuusikat, pani punkti peaaegu neljatunnine akordionimaraton «Accordion Fever». Kontserdi avalöögi andis ebatavalise pillide koosseisuga (akordion, tuuba, kitarr) Pipoka Trio Soomest.
Õhtu teine pool kuulus prantslastele eksperimenteerivale bändile nimega Melosolex järgnes eri maade folkmuusikat kokku segav Mazalda.
Eesti muusikutest astus Pori Jazzil tänavu taas üles bassist Toivo Unt, kes esines festivalil vähemalt kümnel kontserdil, muu hulgas koos Nõmme Jazzi noorte jazzmuusikute konkursi võitjate Mette Juuli ja Pauliina Pohjolaineniga. Pori Jazz Kids Festivalil võeti väga hästi vastu ka meie noored jazzmuusikud Holger ja Mairo Marjamaa.
Jazzifestival
Pori Jazz Festival
80 000 kuulajat, 58 000 müüdud piletit, 11 kontserdipaika
14.22. juulini
Lisainfo: www.porijazz.