Vastukaja: kas laevaliiklus Eestisse on pärsitud?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nii tundub Eesti laevaliikluses olevat. Laevad on suuremad ja sõidavad kiiremini kui varasemal ajal, aga reisijaid on vähevõitu. Nüüd reisijate hulk väheneb ja arvutatakse mitmel moel, kas see on püsiv. Põhjust, miks reisijate hulk väheneb, ei ole vaja kaugelt otsida.

Esiteks hakkab kaduma Eestisse reisimise uudsus. Teiseks on hinnatase, mis on liiga kõrge, et see huvi pakuks. Kolmandaks põhjuseks on laevad, ka Tallinki laevad, mis ei paku enam reisijatele sellist glamuuri nagu varem. Ehk enam ei saa minna selle omanike laevadele lõbutsema, sest nüüd sõidavad need laevad kahe tunniga üle lahe, pakkudes reisijatele ainult tühje koridore.

Eesti saamine Euroopa Liitu ei kaotanud veel reisijaid kuhugi, aga seda teeb hinnatase, mis muutub reisijate jaoks üha kõrgemaks. Lisaks räägib Eesti peaminister alkoholi aktsiisi tõusust, mis teeb karuteene Eesti turismindusele. Riigi palgatase on juba nii kõrge, et hinnad ei ole välisturistidele varsti enam sobivad.

Lisaks sellele on riigis tööjõupuudus eriti ehitusalal, sest ehitajad on läinud tööle üle mere Soome ja Rootsi. Enne viimaseid valimisi lubas Edgar Savisaar oma valijatele tõsta kuupalgad 25 000 kroonile kuus. See ei aidanud teda valitsusse, aga isegi pool sellest teeb riigile halba. Ehk head nõuanded kuluvad ära, kui riik tahetakse viia viie paremini toimetuleva riigi hulka, mida peaminister lubas enne valimisi.

Vähenevate reisijate tõttu takistub laevaliiklus. Riigi hinnatase ei paku enam reisijatele tähelepanuväärivaid soodustusi. Ja mis saab jätkuvast ehitamisest Tallinnas, lootuses, et ostjaid leiduks, maksku see, mis maksab? Nüüd on hakanud jääma valmis ehitised arendajatele kätte ja see on esimene märk stagnatsioonist. Uusi hotellegi on juba planeeritud, aga mida nendega teha?

Esiteks on raske leida sinna kliente, kui hotellid kunagi valmis saavad. Teiseks ei ole kerge leida teenindavat personali. Igal juhul on mõttekas mõelda investeeringutele riigis, kust rahvas lahkub parema elu otsingul mujale. Riigi pensionäre, kellest veel paljud käivad iga päev tööl, ei saa asendada noorte koolitatud inimestega, sest need lahkuvad riigist.

Nõiaring, aga on siit väljapääs? Mina ei näe siin midagi, millest oleks pikapeale kasu. On räägitud võõrtööjõu toomisest riiki, kuid seegi on kahe otsaga jutt, kui oma rahvas lahkub riigist. Kui rahvas jääks kodumaale, võiks võõrtööjõu toomine aidatagi. Aga kui inflatsioon, mille pärast euro kasutuselevõtt lükkub edasi, tekitab majanduses deflatsiooni, vajatakse häid nõuandeid.

Ehk näeme seda, kui riik kuulub viie rikkama riigi hulka, aga see võib võtta nii mõnegi põlvkonna jagu aega. Igal juhul ei näe seda praegused ministrid ega arvatavasti ka nende lapsed mitte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles