Jõgevamaal vana haava otsas kurepesas on elu vaikseks jäänud. Must-toonekurgede Tooni ja Donna pojad, kelle sirgumist jälgisid tänu veebikaamerale tuhanded silmapaarid kogu maailmas, on soojamaareisiks valmis. Kurepere argielust annab ülevaate kotkaklubi päevik, millest tegi lühikokkuvõtte Marko Püüa.
Must-toonekurg Tooni sai kuulsaks kahe aasta eest, kui tema ja teise must-toonekure Jaagu seljale kinnitati satelliitsaatja. Linnud osalesid rahvusvahelises linnujälgimisprojektis «Lennates üle Natura 2000». Tänavu kevadel naasis Tooni soojalt maalt ning kolis koos kaasaga elama tuttava haavapuu otsa.
Enne kurepaari saabumist pani kotkaklubi pesapuu lähedale veebikaamera, mille vahendusel said inimesed esimest korda Eestis ööpäev läbi ühe linnupaari tegemistele kaasa elada. Reality-show eesmärk on tutvustada inimestele must-toonekurge kui üht enam kaitset vajavat liiki Eestis.
15. aprill. Samal ajal kui tuhanded abituriendid on just maha saanud lõpukirjandiga, jõuab must-toonekurg Tooni uue kaasaga lõunamaalt tagasi. Reisiväsimusest puhkamiseks paaril aega pole. Pesaehitus läheb kohe hommikul täie hooga käima Tooni toob materjali ja kaasa seab paika. Unarusse ei jäeta ka järeltulijate muretsemist, ehitamise ajal tehakse mitu pausi paaritumiseks.
20. aprill. Õhtuks on esimene muna pesas. Paarike imetleb ihuvilja pimeduse saabumiseni, siis istub üks vanalindudest uuesti muna soojendama.
Metsast kaugel Tallinnas sünnib endise rahandusministri Aivar Sõerdi perre kolmas poeg, riigikogulane Kristiina Ojuland jagab aga avalikkusele selgitusi, et ta pole rase.
22. aprill. Kureemandal on tükk tegemist, et pealetükkivat munavarast ronka (foto 3) eemale peletada. Kui nokaklõbistamisest ei aita, ründab kurg sissetungijat.
24. aprill. Kell 10.30 on kolmas muna munetud. Kuna ilm on halb, hoitakse mune soojas ja kuivas, aeg-ajalt neid jahutatakse ja pööratakse.
26. aprill. Kell 8.57 on neljas muna olemas. Õhtupoolikul on veebikaamerast näha, et Toonil on nädalase vahe järel taas asja kaasa selga (foto 5).
Tallinnas pronkssõduri ümber vallandunud mäsu tõmbab inimeste pilgud populaarselt kurekaameralt teleekraanidele.
2. mai. Ilm on närune, pesapaigas sajab kella üheteistkümnest vihma ja kella kahest laia lobjakat. Lumine pole ainult pesaserv, vaid ka mune hauduva linnu selg (foto 1). Õnneks peab kure sulestik hästi sooja.
3. mai. Kurepere on ametis pesamaterjali pööramise ja kuivatamisega. Pärast pronksööd kuivale jäetud linlased vallutavad viinapoode.
7. mai. Lõppenud on Tooni kaasa nimekonkurss. Valgjärve põhikooli laste tahtel ristitakse paari õrnem pool Donnaks.
11. mai. Donna haub öösel ja hommikupoolikul, pärastlõunal lesib pesas tavaliselt Tooni. Eestisse jõuab tähtis teade Saksamaalt, kus samuti pesitsevaid kurgi jälgitakse: seal on ühel jälgitaval valge-toonekurel pojad koorunud. Poolas aga haudumine kestab.
12. mai. Pesaelu on häiritud. Ilmselt on see ringi hiiliv nugis, kelle pärast Tooni valjult sisistab ja nokka klõbistab.
19. mai. Ilus päikeseline hommik. Kell pool kümme sätib Donna kõik munad püstisesse asendisse ja kontrollib, et kõik oleks korras. Pesas peab haudumise ajal soe olema. Lisaks on tarvilik ka paras niiskus, et looted munas kuivale ei jääks.
22. mai. Kell viis pärastlõunal on pesametsas 26 kraadi sooja. Tooni keerutab mune ja õhutab pesamaterjali. Pesal istudes on tal nokk lahti, mis näitab, et linnul on harjumatult palav. Kogu ööpäeva ringi tiirutanud Donna ilmub mehe juurde alles varahommikul.
28. mai. Lõpuks on kõikidest munadest pojad koorunud.
Tasakesi veebikaamerat putitamas käinud kuremehi ei pannud rõõmsad vanemad tähele. «Kõrvaltvaatajale võinuks meie tegutsemine tunduda teatrina kolm meest roomavad aeg luubis metsa all ja püüavad end hääletult üksteisele mõistetavaks teha,» kirjeldavad mehed.
30. mai. Kella viieks jõuab kohale endast müristamisega juba ammu märku andnud äikesevihm. Papa Tooni ajab jalad harki ja mängib poegade kohal seistes vihmavarju. Kui vihm lakkab, laseb Donna kaasa lapsehoidmisest priiks.
Kalad söögiks tõi oma pugus kohale Donna (foto 7). Varem teati, et emalind on enamasti pesa juures ja papa veab kogu perele süüa.
31. mai. Kella kolme ajal päeval saab pereisa hakkama pealtnäha julma teoga: ta kõrvaldab ühe poja. Veidi hiljem jõuab ka Donna koju, pesaelu läheb rahulikult edasi.
Poegade arvu korrigeerimine pole loomariigis haruldane. Kui ühel aastal end kasvatamisega liialt ära vaevatakse, ei paljuneta järgmisel aastal üldse.
1. juuni. Lastekaitsepäev. Pojad kugistavad väikekalu (pikkus 57 cm) juba tervelt.
3. juuni. Hommikueine serveerib Donna mõni minut enne kümmet. Tooni võtab ette väikse euroremondi ehk toob kaasale pesamaterjali, et elamist kohendada.
7. juuni. Keskpäeva paiku on pojad esimest korda üksinda pesal. See pole vanematest just mõistlik, sest nugise või ronga rünnakule põnnid veel vastu ei saa. Pesas hoitakse puhtust, väljaheited pritsitakse pesa äärtele või üle ääre alla.
11. juuni. Poole kuu vanused nublud õpivad esimesi elutarkusi. Neile on selgeks saanud, et pole eriti mõistlik päikese kätte magama jääda, tuleb varjulisse nurka kobida. Püstiseismine ei taha veel hästi välja tulla, aga kui tuju peale tuleb, harjutatakse seda usinalt.
13. juuni. Hommikul kell pool seitse äratab pesale tulnud Tooni pojad hommikusöögile. Ta on toonud ainult ühe vähemalt 20 sentimeetri pikkuse ja silmaga hinnates üle sajagrammise kala, mille pugust kättesaamisega vaeva näeb, et seda poegadele serveerida.
Suurim poeg kugistab kala alla ja peab seejärel kinnist nokka püsti hoidma. Kui ta noka avab, vupsab kala saba suust välja. Õgard seisab paarkümmend minutit sirge kaelaga ja kui Donna tuleb poole tunni möödudes poegi toitma, kugistab sama tegelane suurima kala, ehkki nokast on eelmist näha. Linnuelu on karm, ellu jääb see, kes esimesena süüa saab.
21. juuni. Poegadel tuleb harjutada püstiseismist. Kahel pikal jalal polegi see nii lihtne.
22. juuni. Kambas magades on pojad selgeks saanud, et kõige soojem koht on keskel. Aga kuidas sinna pugeda? Nokk pannakse kahe magaja vahele ja nokitakse vaba ruum, kuhu ennast seejärel pressitakse.
23.24. juuni. Kui Eesti rahvas õlut joob ja ümber lõkke kargleb, hängivad kuretited kõrgel puu otsas. Püstiseismine ja pesal kõndimine on in.
Kurb sõnum Poolast: nende valge-toonekure ühes munas oli poeg surnud. Kaks poega küll koorusid, kuid üks neist suri seenehaigusesse. Teine anti veterinaaride hooldada, aga ka tema suri ilmselt samasse haigusse. Hea uudis: Tooni ja Donna argielu veebist jälgimine on ka Poolas popp.
27. juuni. Kurelapsed saavad kuuseks. Pidupäev on küll vihmane, kuid pojad on taibanud, et vihma käes istudes saab vähem märjaks kui lamades.
29. juuni. Tooni ja Donna veebikaamera on tekitanud huvi nii Kanadas kui ka Hongkongis, salvestatud videolõike võib leida ka portaalist YouTube.
2. juuli. On aeg pojad rõngastada (foto 2). Rõngastamise ajal mõõdetakse tiiba (nukist pikima sule tipuni), nokka (tipust esimeste sulgedeni) ja kaalu. Alates väiksemast pojast on mõõdud järgmised (rõnga nr esimesena): 703A: tiib 327 mm, nokk 91 mm, kaal 2,0 kg; 703C: t 342 mm, n 98 mm, k 2,2 kg; 703F: t 342 mm; n 101 mm; k 2,6 kg.
5. juuli. Vanematel on poegade toitmisega raskusi pojad nügivad ja taovad nokkadega kolmelt poolt korraga (foto 6). Üha sagedamini tehakse lennuharjutusi.
10. juuli. Juba õnnestub kurepoegadel ühel jalal seistes teisega pead sügada. Kraavides ja ojades on jälle vett, seal liigub kalamaime ning vanemad ei pea kaugelt toitu otsima.
16. juuli. Pojad on tõelised õgardid, kuid ei unusta lennutunde (foto 8). Ühe poja jalad kerkivad pesast mitukümmend sentimeetrit lahti.
Toompeal on tuule tiibadesse saanud kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes teenis rahvalt valitsuse esimese saja päeva põhjal kõige enam kiitust.
17. juuli. Veebikaamerat tuli pesale lähemale tõsta, et kurepojad lennuharjutuste ajal ikka kaadris püsiks (foto 4). Pojad on selgeks saanud ühel jalal tukkumise tasakaal pole vankumatu, aga alguse kohta hea.
28.29. juuli. Pühapäeva hommikul teevad pojad esimesed lennud pesast välja. Poeg C lendab üle häilu ja proovib kasetüüka otsa maanduda, aga see ei õnnestu ja ilmselt maandus ta metsa alla. Vahepeal võib pesas näha vaid A-d, sest ka F proovib lennuoskusi ja kaob paremale.
Toonil vahetatakse vana satelliitsaatja uuema GPS-saatja vastu. Tema täpne asukoht salvestatakse iga kahe tunni tagant ja iga viie päeva järel saadetakse satelliitidelt arvutisse.
26. juuli. Pojad saavad kahekuuseks. Must-toonekure pojad hakkavad lendama 5671 päeva vanuselt, seega on aeg küps.
30. juuli. Hommikul lähevad pojad F ja C lendu, esimene 6.45, teine veidi hiljem.
31. juuli. Pojad on harjunud püsti tukkuma. Viljandimaal peavad sajad kanad koduarestis olema, sest neil diagnoositi tappev Newcastlei haigus.
2. august. Hommikul 6.11 lähevad kõik pojad lendu. Seitsme ajal on kaks poega pesa lähedal maas, pool tundi hiljem võib neid näha 300 meetrit eemal ninaesist otsimas.
3. august. Kõik on kusagile rändama läinud. Kurepoeg C ei tulegi tagasi. Kuna tema lendas kõige paremini, võis ta iseseisvat elu elustada. Statistika järgi hukkuvad enam kui pooled pojad enne aastaseks saamist. Nad ei oska ohtudele reageerida ning võivad näiteks teel kõndides auto alla jääda.
4.5. august. Soojad suveilmad. Pesapaigani kostavad püssipaugud, 1. augustist algas kopra- ja linnujaht, ka metskitsejaht kestab veel. Kurepoeg C saatusest pole midagi kuulda.
7. august. Noored lendavad pesast hommikul viie ajal. Tooni saatja näitab, et tema toidukohad on pesast ligi 10 kilomeetri kaugusel läänes.
8. august. 30 soojakraadi pole ka sulelisele kerge. Kured käivad lennus ja pikutavad pesal. Donnat pole ammu nähtud ehk lendas juba lõunamaale. Ka teistel on aeg reisile minna.
Saaremaa must-toonekurg Piia on jõudnud paduvihmade käes vaevleva Rumeenia õhuruumi. Eesti õhuruumis võib aga järgmised kolm kuud tiirutamas näha Rumeenia raudseid tiivulisi, mis Balti taevast valvavad.
Must-toonekurg
Täiskasvanud lind kaalub ligi 3 kg, keha pikkus 95100 cm, tiiva siruulatus 185200 cm.
Kõige laiema levilaga toonekurglane maailmas. Lätlaste uuringu järgi on neid kohatud 105 riigis, pesitsevad peamiselt Euroopa kesk- ja idaosas. Talve veedavad Aafrikas, Iisraelis ja Hispaanias.
Kaitstavate linnuliikide I kategoorias.
Palju on tegeldud must-toonekure kaitsega Tehhis, kus 1940. aastateks oli alles jäänud vaid neli paari, nüüd üle 300. Muuseas saadeti sadu protestikirju Prantsuse saatkonda, kui üks raadiosaatjaga Tehhi must-toonekurg Prantsusmaal maha lasti. President Vaclav Haveli riigivisiidi ajal palus Prantsuse valitsus ametlikult vabandust toimunu pärast.
Must-toonekured moodustavad pesitseva paari igal aastal uuesti, aga sageli saavad kevadel kokku samad linnud, kes eelmiselgi aastal. Ränne ja talvitumine käib eraldi.
Aastatega võib must-toonekure pesa kasvada õige kogukaks, kuni pooletonniseks. Metsamajandamise käigus on paljud laiutavate okstega puud metsast kõrvaldatud ja linnud ei leia enam sobivat pesapaika.
Kuuenda elunädalani on must-toonekure nokk sidrunkollane, 3846 päeva vanuselt hakkab värvus muutuma rohekas-kollaseks (vastupidiselt sidruni küpsemisele). Kuskil 56. elupäeva paiku muutub noka värvus hallikas-roheliseks. Pole kirjutatud, millal nokk täpselt punaseks muutub, aga tõenäoliselt alates teisest eluaastast.
Vanalinnu nokk pole kogu aeg punane, talvel ja rände ajal on see tuhmim ja pruunikam ning pesitsusaja alguseks muutub erepunaseks.
Rahvapärimustes on must-toonekurg ennustanud surma, millest ka tema nimi: pivalind.
Metsakaamera projekti aitasid kotkaklubil ellu viia Kernel, EENet ja ilm.ee. Kureelu saab vaadata veebist: eenet.ee ja looduskalender.ee.
--------------------------------------------------
Milliseid uusi teadmisi metsakaamera andis?
Urmas Sellis
kaameraprojekti vedav kotkaklubi liige
Saime teadmisi pesitsusbioloogia kohta: must-toonekure saabumine pesapaigale, paari moodustamine, käitumine, pesaehitus, munemine, haudumine, ohustajad jne. Poegade koorumist ei saanud tehnilise rikke tõttu jälgida, aga nõrgima poja kõrvaldamine oli seni kesiselt dokumenteeritud. Üllatuseks oli udusulis poegade jätmine omapäi.
Saime infot poegade toitmise jaotuse kohta vanalindude vahel ja toitmistihedusest. Esmakordselt katsetasime poegade lisasöötmist (ka Tooni sai talle ehitatud kunstlikust veekogust sadakond kokre, neistki lendas suur osa pessa).
Rohkem on infot poegade lennuvõimestumise ja iseseisvumise kohta. Ilmselt oskame nüüd ehitada must-toonekurele õigemat tehispesa.
Saime võimaluse tutvustada kotkaklubi ja projekti EAGLELIFE ning viia metsas toimuv kooli ja kontorisse.
Oleme jõudnud oma kesist kogemust juba jagada. Järgmisel nädalal lähme Lätti vaatama, kas seal saaks konnakotka pesa juurde kaamerat seada.
Loodetavasti jääb projekti järelmõjuna mõni suurt pesa kandev puu maha raiumata.