Eestimaa suvi sisaldab erakordselt palju klassikalise muusika festivale. Pea igal maakonnal on oma ja mõnel koguni mitu. Saaremaal on pika traditsiooni ja hea kvaliteediga festivaliks Kuressaare kammermuusika päevad.
Kvaliteetne suvekultuur õilmitseb ka Saaremaal
14. august 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valida festivali teemaks kammermuusika, elitaarne, keerukas ja süvenemist vajav muusikaliik, oli julge valik, mis nüüd juba ennast tõestanud. Samas on sellel oma ajaloolised juured: küllap oli ühine musitseerimine või lossipargis muusika kuulamine omaaegsete Kuressaaret täitnud «patisakste» suvitamise üks osa.
Flamenko pole lihtne
Kammermuusika päevadel on kindel struktuur: ava- ja lõppkontserdil esinevad rangelt klassikalised kammerkoosseisud, lisaks pianisti sooloõhtu. Vahepeale jääv on mängulisem ja vabam: dässikontsert, hilisõhtune kontsert Kuressaare lossis ning eksootikaõhtu Spa Rüütli Ritteri saalis.
Minu kontserdimuljed on festivali lõpupäevadelt. Kui pole just saarlane või turist, on festivalile nädala keskel suhteliselt keeruline pääseda.
Eksootikakontserdi teemaks oli sedapuhku flamenko, mida esitas saksa-hispaania-austria päritolu seltskond: tantsija ja laulja Rachel Lynn Bowman (pildil), laulja Carmen Fernández ja kitarrist Andreas Maria Germek.
Nende kava märksõnaks kujunes «segu», mikstuur rahvustest, hispaania klassikalisest muusikast, ehedast flamenkost kuni Gershwini «Summertimeini» välja.
Õhtu «tagasihoidlikuks täheks» oli mustlaspäritolu Carmen Fernández. Kitarrist Germek ja tantsija-laulja Bowman olid flamenkosse puutuva püüdlikult selgeks õppinud, kuid selle kultuuri juurteni jõudmine ei ole lihtne. Isegi mitte siis, kui juba kakskümmend aastat Hispaanias elatud, nagu kitarrist Germek.
Klassikaline kvartett
Auer kvartett Ungarist pakkus ülimalt klassikalist kava: Mozart ja Schubert, sekka ka omamaise helilooja Kodály teos. Tegu on väga hea kvartetiga, kel suurepärane ansamblitunnetus ja eripäraselt paindlik ja nõtke mänguviis.
Vaimustavad olid esimese viiuli ja tello ungari mustlasviiuldajate stiilis nobedad ja plahvatavad soolod.
Kontserdi meisterlikem hetk oli Schuberti kvarteti «Surm ja tütarlaps» puhas, täiuslikult liigendatud ja mõtestatud esitus.
Suvefestival
XIII Kuressaare kammermuusika päevad
7.11. augustini Kuressaares