Andres Ergma: Lapsevanemad saavad õnnetuste ärahoidmiseks palju ära teha

Andres Ergma
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isiklik eeskuju. Andres Ergma koos lapselapse Rasmus Melsasega teed ületamas.
Isiklik eeskuju. Andres Ergma koos lapselapse Rasmus Melsasega teed ületamas. Foto: Mihkel Maripuu

Puhkused hakkavad selleks korraks läbi saama. Hommikul oli seda liikluses juba tunda – autode vool oli tihedam ja närvilisem kui nädal tagasi. Lõpeb ka koolivaheaeg ja suur hulk lapsi naaseb suvituskohtadest linna.

Lapsed on tahes-tahtmata unustanud kõik varasemad õpetussõnad ja reeglid selle kohta, kuidas meie üha ohtlikumaks muutuvas liikluses ellu ja terveks jääda.

Võrreldes möödunud aastaga on aga olukord liikluses tunduvalt halvenenud, seda näitab ka karm statistika.

Möödunud aastal alustas Eesti Vanavanemate Ühing juba enne kooliaasta lõppu ehk kohe pärast linnavalitsuse vastava komisjoni istungit valmistumist uue kooliaasta alguseks.

Vabatahtlikud abilised

Sel aastal kooskõlastasime võimalikud valvatavad kohad Põhja politseiprefektuuris juba enne linnavalitsuse komisjoni istungit.

Komisjoni istungil tõstatas hr Koit Pikaro küsimuse vabatahtlike formaal-juriidilisest staatusest.

Vastasin, et meie juriidiline staatus on samasugune kui näiteks lasteaiatöötajatel, kes saadavad lapsi üle tee, st tegemist on instrueeritud ja asjatundlike inimestega.

Vabatahtlike tegevus seisnebki selles, et mitte lasta lapsi üle tee foori punase tule ajal ega siis, kui võib eeldada, et ülekäigurajale lähenev auto ei kavatse peatuda. Kindlasti pole aga nende eesmärk reguleerida liiklust.

Kui alustasime valvamist ülekäiguradadel, oli meil kaks eesmärki: aidata laps turvaliselt üle tänava ja kaasata sellesse tegevusse võimalikult palju lapsevanemaid.

Miks lapsevanemaid? Sellepärast, et suur osa nendest kasutab iga päev liiklemiseks autot ja see, kes on korra ülekäiguraja juures laste tänavaületamist turvanud, käitub edaspidi ka ise autot juhtides teisiti kui seni.

Väike hüpoteetiline arvestus näitab, et kindlustamaks õppeaasta jooksul iga päev valvet Tallinna keskmise kooli juures, tuleks igal lapsevanemal käia lapsi turvaliselt üle tee saatmas ainult kaks korda aastas.

Kui palju õnnetusi jääks olemata ja missuguse hulga inimesi saaks kaasata praktilisse liikluskasvatusse! Möödunud aastal osales projektis «Lase laps turvaliselt üle tee» 16 lastevanemat eri koolidest.

Pärast meie esimesi valvekordi 2005. aastal saatis mulle e-kirja hr Rein Grabi. Siinkohal katkend tema kirjast: «Olen elanud pikemat aega Californias. Minu kodulinnas pidasid koolide lähedal korda vanemad inimesed. Isegi siis kui sõiduk seaduse kohaselt peatub, saadab see isik lapsed üle tee, andes samal ajal sellest märku suure plakatiga «STOP» (meie variant on «STOPP – LAPSED»).»

«Olen pannud tähele, et vähemalt Tallinnas peavad korda koolide algnädalal politsei ja turvafirma tunnimehed,» jätkas Grabi. «Minu arust oleks politseil palju olulisemat teha ja ma võin ette kujutada, kui palju linnavalitsus Falckile maksab.»

Kõik oodatud

Ajakirjanduse väitel on sagenevad liiklusõnnetused tõstnud Eesti laste ajutraumade arvu poolest Euroopa tippu. Seega on meil, mille üle arutleda.

Ootame kõiki, kellele on laste turvaline koolitee tähtis ja kel on soov kaasa lüüa ühel või teisel viisil. Kas otse ülekäigukohtadel tänaval, info- ja selgitava materjali jagamisel või helkurite kandmise vajalikkuse selgitamisel koolides ja lasteaedades. Head kooliaastat kõigile!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles