Möödunud reedel selgitasid Eesti kõrgemaid puid mõõtmas käinud loodusemehed välja, et Loodi Püstmäel kasvav lehis asetub nende hulgas siiski teisele kohale.
Eesti kõrgeim puu pidi oma koha loovutama
Puudeuurija Hendrik Relve sõnul jääb Eesti kõrgemate puude järjestus samasuguseks nagu varem ning vahepeal kõrgeimaks peetud Loodi lehis peab leppima teise kohaga, kirjutab Sakala. «Reedel mõõdetud puudest osutus kõige kõrgemaks Järvselja kuusk, mis on varemgi rekordiomanik olnud,» kõneles Hendrik Relve.
Tema sõnul on kuuse latv küll veidi kuivanud ja näha on raugastumise märke, kuid pärast viiest küljest mõõtmist osutus ta ikkagi teistest kandidaatidest kõrgeimaks. Rekordpuu kõrguseks tunnistasid metsateadlased 44,1 meetrit.
Uurijad mõõtsid igaks juhuks üle ka Järvseljal asuva Eesti kõrgeima männi ning said selle kõrguseks 43,3 meetrit. Eesti kõrgeimale puule jääb lehis alla 20 sentimeetriga.
Relve tõdes, et niisuguseid väikseid vahesid on võimalik 44-meetriste puude puhul kindlaks teha ainult ülimalt täpse mõõduriistaga. Reedel tegid puude uurijad mõõtmisi elektroonilise teodoliidiga.
Puudeuurija Hendrik Relvet ajendas Eesti rekordpuid uuesti üle mõõtma Sakalas augusti lõpul ilmunud artikkel. Selles väideti, et kuigi pikka aega on Eestis kõrgeimaks puuks peetud üht Tartumaa kuuske, kuulub uhke tiitel hoopis Loodi Püstmäe 46-meetrisele lehisele.
Kõnealuse fakti andis ajalehele teada Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorant Tiit Maaten, kes oli rekordlehist ise kolme aasta eest mõõtmas käinud.
Hendrik Relve oli Eesti rekordpuud viimati üle mõõtnud seitse aastat tagasi.