Õiguskantsler Indrek Teder märkis riigikogus peetud ettekandes, et Eesti riik on liiga rahvuskeskne ning peaks enam üle minema kodanikukesksele riigimõtlemisele.
Õiguskantsler: Eesti riik on liiga rahvuskeskne
1. oktoober 2009, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti põhiseaduse preambulas sätestatud Eesti riikluse igikestvuse eesmärgid - tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade on ülim ja realistlik eesmärk, mille teenistusse tuleb igal ajahetkel valida õiged ja kohased riigiõiguslikud vahendid,» rääkis Teder.
Õiguskantsler ütles, et Eesti riigi taastamisele järgnenud 18 aasta jooksul on eelistatud rahvuskeskset riigimõtlemist. «Kuid rahvuskeskse riigimõtlemisega tekib oht asju liialt kitsalt käsitleda,» lisas ta.
«Mulle tundub, et Eesti riigimõtlemine ja -filosoofia vajavad justkui uue käigu sisselülitamist,» sõnas Teder. «Tinglikult võiks seda käiguvahetust nimetada sujuvaks üleminekuks rahvuskeskselt riigimõtlemiselt kodanikukesksele riigimõtlemisele.»
Teder ütles, et Eesti vabariigi üks eesmärk - eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, temale isiklikult meeldib, kuid see ei pruugi anda kõigile eestimaalastele piisavat sidet ja pidet identiteediks Eestiga ehk Eesti igikestva omariiklusega.
«On kindel, et emotsionaalsed väited 700-aastasest orjapõlvest ja 50-aastasest nõukogude okupatsioonist ei ole meie enesemääratluse ja tunnetuse ainsad alused ning me ei pea kramplikult kinni hoidma 19. sajandi rahvusromantikast,» märkis õiguskantsler.
Teder tõi kõnes välja ka selle, et Eestis on määratlemata kodakondsusega isikute arv suur. «Eesti riigi saab kõigi kaasmaalaste rohkem koduks muuta just katse võtta õigusriigist tulenevat kõigi kodanike võrdsuse ideed südamega, siiralt ja tõsiselt,» lisas ta.
«Sellisel kujul saaks areneda Eesti põhiseaduspatriotism kõigile Eesti kaasmaalastele,» sõnas õiguskantsler. «Selline patriotism saab hõlpsamini tekkida siis, kui seame oma põhiseaduslikus filosoofias esikohale kantiliku idee kõigi kodanike võrdsusest oma vabaduse teostamisel.»