Õiguskantsler Indrek Teder märkis, et riigikogus praegu arutamisel olev korrakaitseseadus sisaldab endas õiguslikult küsitavaid sätteid, mis võimaldaksid korrakaitseülesandeid erafirmadele anda.
Õiguskantsler peab küsitavaks riigi jõumonopoli delegeerimist erafirmadele
«Konkreetne küsimus, mida on arutatud mitmeid aastaid ning mille tähendus omariikluse seisukohalt on väga oluline, on korrakaitseseaduse eelnõu,» lausus Teder. «Eelnõu ise on põhimõtteliselt vajalik, kuid sisaldab küsitavat korrakaitseliste ülesannete delegeerimise osa.»
Õiguskantsler ütles, et eelnõu sisaldab endas sätteid, mis lubaksid korrakaitseülesandeid halduslepingu alusel eraõiguslikele isikutele ning kohalikele omavalitsustele edasi delegeerida.
«Pean vastavaid sätteid eelnõus praegusel kujul selgelt küsitavaks,» tõdes ta. «Eelkõige riigi jõumonopoli ja avaliku korra tagamise kui riikliku ülesande põhimõttest tulenevalt on laialt sõnastatud volitusnorm korrakaitseülesande lepinguga üleandmiseks vägagi vaieldav.»
Tederi sõnul on riigi üheks tuumikfunktsiooniks võimekus võimu teostada sõna otseses mõttes, sealhulgas võimekus ennast kehtestada, vajadusel rakendades vahetut sundi.
«Seega - on teatud riigi põhilised või tuumikfunktsioonid, millest ta ei loobu ja mida ta ei delegeeri,» rääkis õiguskantsler. Lihtsustatuna tähendab see seda, et riigil on võõrandamatu ja delegeerimatu õigus jõumonopolile. Teatud riiklust iseloomustavate õiguste (nn riigi tuumikfunktsioonid nagu õigus karistada) delegeerimine võib olla põhiseadusvastane ja ka riikluse säilimise seisukohalt ohtlik.»