Valitsus tühistab ilmselt järgmisel nädalal ajale jalgu jäänud kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani (KSAP) Eesti kaitseplaneerimise ühe põhilise alustala, mis pidi algul kehtima 2010. aastani.
Kaitseväe arengukava läheb hingusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Homsel kabinetinõupidamisel kavatseb kaitseminister Jaak Aaviksoo anda valitsusele ülevaate, millises järjekorras hakatakse lähiajal uuendama Eesti kaitseplaneerimise alusdokumente, ning järgmisel nädalal peaks valitsus tühistama 2004. aasta märtsist kehtiva KSAPi.
Selle asemel peaks kaitseminister lähinädalatel kinnitama uue arengukava aastateks 20082011, mille tööversioon kannab nimetust «sõjalise riigikaitse arengukava» (SRAK).
Jäi ajale jalgu
Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri Lauri Tummi sõnul on KSAPi tühistamise peamiseks põhjuseks see, et mitmed seal märgitud eesmärgid olid ajale jalgu jäänud ning plaan ei vastanud enam reaalsusele.
«Põhimõtteliselt oleks KSAP võinud kehtida ka aastani 2010, kui seda oleks igal aastal uuendatud, mida aga kahel viimasel aastal ei tehtud,» nentis Tumm.
Uuendused jäid KSAPi sisse viimata peamiselt kaitseministeeriumi ja peastaabi omavaheliste tülide tõttu, mis väidetavalt on lahenenud pärast kaitseminister Aaviksoo ja uue kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa ametisse astumist.
Tummi sõnul oli hingusele mineva KSAPi üheks suurimaks puuduseks see, et selles ei arvestatud ehitushindade kosmilise tõusuga ning kaitseväge ja kogu riigisektorit tabanud personalipuudusega, mistõttu on näiteks Scoutspataljon siiani vaid poolikult komplekteeritud.
«Ehitushindade tõusu tõttu venis mitme kaitseväe väljaõppekeskuste ehitamine, samuti jääb täielikult ehitamata Männiku linnak,» märkis Tumm. Just Männikule oleksid pidanud kolima praegu Tallinnas ruumikitsikuses vaevlevad vahipataljon ja tagalapataljon.
Samuti tehti KSAPiga 2004. aastal Kaitseliidule ülesandeks mehitada ligi pool Eesti sõjaaegsest 16 000-mehelisest operatiivstruktuurist.
Selleks pidi Kaitseliit formeerima sõja korral neli umbes tuhandemehelist maakaitsepataljoni, millest on nüüdseks loobutud kui läbikukkunud projektist.
«Kaitseliit pöördub nüüd tagasi malevapõhiste, kompanii-suuruste üksuste juurde,» sõnas asekantsler Tumm.
Hanked läksid õnneks
Positiivse külje pealt nentis Tumm, et pea täielikult suudeti läbi viia ettenähtud suured relvastuse- ja varustusehanked, millest kallimad on kolme miinijahtija ostmine Suurbritanniast 800 miljoni krooni eest ning ligi miljardikroonine õhutõrjerakettide hange.
Kaitseväe järgmine, nelja-aastane arengukava ei too Tummi sõnul kaasa suuri ja kardinaalseid muudatusi.
Kuna muutumatuks jääb nii aastas teenistusse kutsutavate ajateenijate arv (2500) kui ka sõjaaegse operatiivstruktuuri suurus (16 000), ei toonud uue arengukava väljatöötamine endaga selliseid avalikkuse ette jõudnud tülisid kaitseministeeriumi ja peastaabi vahel kaasa nagu 2003. aastal, kui hakati välja töötama nüüd tühistatavat KSAPi.
Tollal plaanis kaitseministeerium tunduvalt vähendada ajateenijate arvu ning mõned poliitikud rääkisid koguni täielikust üleminekust palgaarmeele. See omakorda tõi ühiskonnas kaasa vihase diskussiooni ajateenistuse ja reservarmee vajalikkus üle.
«Ainuke uus ja suurem muutus on see, et 2009. ja 2010. aastaks nähakse õhuväele ette raha kahe päästekopteri ostmiseks,» lisas Tumm.
Arengukavad
2004. aastal kehtestas valitsus kaitseväe struktuuri arenguplaani (KSAP), mis pidi kehtima 2010. aastani.
2007. aasta sügisel asendatakse see uue, keskpika arengukavaga ehk sõjalise riigikaitse arengukavaga (SRAK) aastateks 20082011.
2008. aasta jooksul plaanitakse välja töötada uus, kümneaastane arengukava aastateks 20092018, mis ühtiks ka NATO planeerimistsükliga.
Allikas: kaitseministeerium