Nädala plaat: ilusa hipi imeilusad laulud

Helen Sildna
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Devendra Banhart
Smokey Rolls Down Thunder Canyon (XL)

Kuidas saaks KÕIGILE inimestele öelda, et palun-palun kuulake seda plaati. Maailmast võiks saada siis äkki pisut ilusam paik? Selline, kus paistab sume päike, taamalt kostab puude sahin, kajakate kudrutamist, lainete laksumist ja sinu ees tantsib naljakat tantsu sassis juustega imeilus hipi, kes laulab väreleva, kohati murduva häälega pisut vanamoodsaid laule, silmad säramas nagu hõõguvad söed. Kas olete näinud filmi «Uneteadus» Gael Garcia Bernaliga peaosas? Sürr, siiras, nutikas ja kaunis. Nagu see plaat.

Devendra eluloost on saanud juba legend – sündinud Texases, elanud Caracases Venezuelas, LAs, Pariisis, San Franciscos. Nime sai India müstiku järgi, esimese laulu kirjutas 12-aastaselt Venezuelas iluoperatsioonidest ja esimesed lindistused salvestas sõprade telefonivastajaisse. Tema sõbrad on Joanna Newsom, CocoRosie, Antony Hegarty ja Vashti Bunyan.

Friikfolk on sõnaühend, mis tihti ette tuleb. Plaadikujundused joonistab ta ise. «Mida laulda ei saa, selle joonistan, ja mida joonistada ei anna, sellest laulan,» seletab ta ilmel, nagu oleks see elementaarseim asi maailmas. Võrreldud on teda Nick Drake’iga, aga oma mõjutajatena loetleb ta ise: järved, põllud, Aafrika, elevandid, koerad…

Tagahoovis lindistatud laulukeste juurest on Devendra jõudnud stuudioalbumiteni ja tal on nüüd oma bänd. Ta katsetab kõigi muusikastiilidega, mis pähe turgatavad. Mitte et see näiks olevat eesmärk omaette. Minu lemmikhetked plaadil: «Sea Horse» algab mõtisklusega «I’m high I’m happy & I’m free». Loo 1.42 sekundil on imeliselt kaunis bassi- ja kitarrikäik, mida tahaksin kuulata järjest terve päeva, see käik murdub ootamatult hoogsasse jazztrummiga meremehevalssi, mille kulminatsiooniks on a cappella kaanon «I want to be a little sea horse», ja see episood transformeerub omakorda võimsaks 70ndate kosmosrokiks «I wanna see you be the bright night sky, I wanna see you come back as light». «Seaside» – unelevalt rullub lugu 1.49 sekundisse, mis on minu jaoks albumi ilusaim hetk. Klaverikäik, mis jõuab kohale kui päikeseküllane õnnejoovastus, kohati isegi suure elevusega rütmist välja rutates, keelpillid õrnalt taustaks. Lained rulluvad. Kuskil taustal loksub müstiline tume vesi. Või udu. «Freely» on õrn ju ilus mõtisklus, pühendatud emale. «My Dearest Friend» lõpetab plaadi «I’m gonna die of loneliness I know», aga Devendra laulduna ei kõla see kurvalt, vaid lohutavalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles