Turbatehas püüab tuult väljalt

Sangla Turvas püstitas Puhja serva, Tartu–Viljandi maantee lähedale 500-kilovatise tuulegeneraatori: tuuliku mast on 54 meetrit kõrge ja tiiviku laba 17 meetrit pikk.

FOTO: Margus Ansu

Pealkiri on sõna otseses mõttes sulatõsi, sest Puhjas turvast ja briketti tootev Sangla Turvas on püsti pannud Tartumaal esimese suure, peagi elektrit andma hakkava tuulegeneraatori.

Hiljuti kerkis Puhja serva 54-meetrine valge torn, mille küljes on kolm 17-meetrise labaga tiivikut – ASi Sangla Turvas tuulegeneraator sai paika.

Praegu tuulegeneraator veel elektrit ei tooda, sest paigaldaja alles töötab selle kallal. «Ei oska öelda, millal generaator tööle hakkab,» ütles Sangla Turba nõukogu liige Mati Miil reedel. «Tarvis on mõned probleemid lahendada.»

Tuul asendab turvast

Elektritootmine pole Sangla Turbale uus ettevõtmine, sest turvast ja aastas ligi 60 000 tonni briketti tegev ettevõtte töötab juba aastaid omaaetud elektriga. Seni on firma kasutanud aga vaid turba põletamisel saadava energiaga toodetavat elektrit.

«Tuulegeneraatoriga tahame energia saamiseks põletatava turba kogust vähendada,» selgitas Miil. Sangla Turvas kavatseb 500-kilovatisest tuulegeneraatorist tuleva elektrienergiaga panna tööle seadmed, mis turvast enne brikettimist kuivatavad.

Kui palju tuulegeneraator ja selle paigaldamine maksis, ei soovinud Miil öelda. Võrdluseks: Eesti Energia paneb varsti Eesti esimeses, 2002. aasta lõpus kolme tuulegeneraatoriga alustanud Virtsu tuulepargis tööle ligi 17 miljoni krooni eest veel ühe 800-kilovatise tuulegeneraatori.

Paigaldatava elektrituuliku masti kõrgus on 65 meetrit, rootori diameeter 48 meetrit ja ühe tiiviku laba pikkus 22 meetrit. Tiiviku labade pöörlemiskiirus on 16–32 pööret minutis. Aastas toodab Eesti Energia uus tuulik 2,2 GWh rohelist elektrit.

Kuigi võimsuselt pole Sangla Turba tuulegeneraatorile Lõuna-Eestis vastast, ei saa öelda, et siinkandis oleks tuulest elektri ajamine võõras. Nimelt pani Tartumaa esimese tuulegeneraatori juba aastaid tagasi oma koduaias tööle Puhjast mõne kilomeetri kaugusel Kaimis elav Vello Lauri.

Tartu Postimehel ei õnnestunud Laurit tabada, kuid Puhja vallavanem Vahur Jaakma ütles, et Lauri tuulegeneraator enam ei tööta. «Paar aastat tagasi murdis torm sellel tiiviku ära,» selgitas vallavanem.

Peipsi ääres Alatskivi valla Nina külas paar suve tagasi ehitatud kolme põhust kalurimaja lambid ja kodumasinad paneb aga tänagi tööle 1,5-kilovatine tuulegeneraator.

Esialgu jääb üks

Eesti esimene suur, 30-meetrise torni ja 22-meetrise läbimõõduga tiivikuga 150-kilovatine tuulegeneraator hakkas Hiiumaal Tahkuna neeme tipus pöörlema 1997. aastal.

Praegu on Eestis 11 installeeritud ehk ühtsesse energiasüsteemi lülitatud tuuleparki ja tuulikut. Neist võimsaim, märtsis Lääne-Virumaal tööle hakanud kaheksa tuulegeneraatoriga kokku 24-megavatine Viru-Nigula tuulepark rahuldab ligi 12 000 pere elektrivajadused.

Tagasi üles
Back