Aprillirahutusi suunas raha ja nõuga Venemaa

Dmitri Linter pärast rahutusi mais kohtu ees. Foto: Toomas Huik

Aprillirahutuste korraldamises süüdistatavad Dmitri Linter, Mark Sirõk, Maksim Reva ja Dimitri Klenski said oma tegevuseks raha ja nõu Venemaalt, näitab kaitsepolitseist kohtusse jõudnud uurimine.

Kümnest toimikust koosneva kriminaalasja süüdistusakti eile kohtusse saatnud riigiprokurör Laura Vaik leidis, et algav kohtuprotsess tuleb keeruline.

«Kuid uurimine on tõestanud, et märkimisväärne osa süüdistatavate tegevusest rajanes Venemaa-poolsel toetusel,» ütles ta. «Seda tõestavad mitmed huvitavad detailid, mida ma kahjuks enne kohut ei saa avaldada.»

Nii näiteks leidis tõendamist fakt, et süüdistatavad said lisaks suulistele juhistele Venemaalt rahutuste korraldamiseks sularaha. «See on tõsi, kuid ega see summa nii väga suur ka olnud,» ütles riigiprokurör.

Said tunnitasu

Saadud raha eest organiseerisid süüdistatavad Tõnismäele pronkssõduri ööpäevast valvet, lubades valvureile tunni-tasu maksta.

Uurimine tõestas, et massirahutuste korraldamise tõukejõuks sai 2006. aasta suvel Tõnismäe ausambaga seoses moodustatud Öine Vahtkond, mille ümber süüdistatavad koondusid.

Sellest alates fikseeris kaitsepolitsei esimesi märke, et Tõnismäe ausamba küsimust kavatsetakse kasutada poliitilistes rünnakutes Eesti riigivõimu vastu. Peategelasteks muidugi süüdistuse saanud Linter, Sirõk, Reva ja Klenski.

Konkreetseks läks olukord aga aprilli lõpus, kui ausamba teisaldamise küsimus teravalt esile kerkis. «Sealt on näha, kuidas süüdistatavad kasutasid meediakanaleid, internetti ja muid kanaleid selleks, et inimesi üleüldisele vastuhakule kihutada,» ütles Vaik.

Palusid lindiriiet

Hiljem jätkunud protestiaktsioonide toetuseks paluti näiteks Venemaalt abi ning saata Eestisse seal vapruse sümbolina kasutatava Georgi lindi riiet. Sedasama, mis hiljem Eestisse toimetatuna sadade autode antennide külge seoti.

Rahutuste ajaks istusid Öise Vahtkonna aktivistid Reva ja Linter ning Venemaa marurahvusliku organisatsiooni Naši Eesti komissar Sirõk aga juba kaitsepolitseis vahi all.

Ainsana on neist praegu vabaduses gümnaasiumi abiturient Sirõk, kes ema väitel kannatab toimunu pärast sügava depressiooni käes ja soovib end avalikkuse tähelepanust distantseerida. Klenski pole aga seoses massirahutuste organiseerimise kriminaalasjaga vahi all viibinudki.

Massilise korratuse organiseerimise eest näeb karistusseadustik ette ühe–viieaastase vangistuse.

Aprillirahutused Tallinnas

• Kaitsepolitsei vahistas Maksim Reva, Dmitri Linteri ja Mark Sirõki 27. aprillil. Reva ja Linter viibivad vahi all senini, Sirõk vabastati vahi alt 13. juunil. Dimitri Klenski pole seoses massirahutuste organiseerimise kriminaalasjaga vahi all viibinud.

• Rahutused kandusid 26. aprilli õhtul Tõnismäelt edasi mujale Tallinna kesklinna, kus pandi toime suurel hulgal rüüstamisi, purustamisi ja süütamisi.

• Rahandusministeeriumile esitas rahutuste tõttu tekkinud kahjude hüvitamise avalduse 311 ettevõtet. Neist 274-le on kahjusid hüvitatud rohkem kui 25 miljoni krooni eest.

• Aprilli lõpus toimunud massiliste korratuste ajal üle Eesti toimepandud kuritegude osas alustati 69 kriminaalmenetlust. Neist suurem osa alustati avaliku korra raske rikkumise, võimuesindaja solvamise ja süüteo toimepanemise osas massilise korratuse ajal.Allikas: PM