Holger Kaints: uute trammiliinide rajamine vajab põhjalikku kaalumist
29. oktoober 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedeses Postimehes kirjutati taas Tallinna kavandatavast kohutavalt kallist trammiprojektist. Selle esimese järgu, kesklinna ja Lasnamäe vahelise lõigu maksumuseks arvestatakse vähemalt 2,1 miljardit krooni, mis teeks iga tallinlase kohta üle 5000 krooni.
Kogu projekt läheks igaühele meist maksma tunduvalt üle 10 000 krooni. Tõsi, 80% summast loodetakse saada eurorahast, aga kas eurorahale siiski efektiivsemat kasutust ei leiaks?
Lahendaks ju kulukas suurprojekt väga väikese osa tallinlaste sõidumured kõigist pealinna ühissõidukite tarvitajatest on lasnamäelasi ehk neljandik kuni viiendik.
Kavandatava trammiliini läheduses elavad neist omakorda heal juhul pooled. Ja nendegi seas on kindlasti palju selliseid, kelle igapäevane sõidusiht ei lange liini kulgemisega kokku.
Ratastel vanaraud
Bussiliinid Linnamäe tee ja Peterburi tee lähedastesse piirkondadesse peavad hoolimata trammist alles jääma. Nende likvideerimine tähendaks sama, mis praegu kõigi Nõmmelt linna tulevate bussiliinide sulgemine põhjendusel, et elektrirong käib.
Tagajärg oleks ilmselt see, et Vabaduse puiesteed tuleks sõiduautode tarvis veel kahe sõiduraja võrra laiendada.
Tõenäoliselt tähendaks nii suure summa suunamine ühte projekti, et kõik teised ühistranspordiga seotud kulutused kahandatakse miinimumini. Ometi oleks just praegu, mil linn on ummikutest tulvil, vaja lisaraha väiksemateks ettevõtmisteks.
Neist esimesena võin nimetada vanade trollide ümbervahetamist uute vastu. Praegu on 2/3 liinil sõitvatest trollibussidest ratastel vanaraud. Aga uusi trolle plaanitakse aastas osta kaheksa, mis tähendab, et vanad logud tõmbavad ühistranspordi mainet veel 810 aastat alla.
Teine hädavajalik muudatus on seotud praeguste liinide kulgemisega. Need on välja kujunenud 1960.1970 aastatel, mil linna keskus asus üsna kompaktselt Vabaduse ja Viru väljaku piirkonnas.
Esimene katse mitte ainult äärelinna, vaid ka kesklinna suunal liine hargnema panna tehti siis, kui osa trolliliinide lõpp-peatus viidi Balti jaama juurde. Seegi oli 1970. aastatel.
Hiljem pole enam arengut olnud, kuigi tänapäevaks on kesklinn hõlmanud hoopis laiema territooriumi. Seega oleks vaja lisada uusi ühistranspordi liine, jättes vanad põhiosas muutumata.
Kui meenutada veel seda, mida ülikallist trammiprojektist varasemal ajal on kirjutatud, siis jääb mulje üsna suurest asjatundmatusest.
Ilmselt ei ole mõtet välismaiseid konsultatsioonifirmasid väga usaldada meil on ju ka varasemast ajast selles vallas mõtlemapanevaid näiteid.
Kõige absurdsem pakkumine on minu meelest tõmmata trammiliin lennujaama. Kes seda kasutab? Isegi minusugune mitte-autoomanik võtab suurte kohvritega liikudes takso või palub mõne autoga sõbra endale appi.
Praegu käib lennujaama vahet buss umbes 40-minutilise intervalliga, kusjuures ülekoormust pole näha. Kas trammiliini hakkab kasutama palju rohkem sõitjaid? Missugune saab olema selle liini rentaablus, arvestades ehitamise maksumust?
Mõistlik lahendus
Teine küsitav koht on selles, miks peaks uus mõtteline trammiliin Mustamäele kulgema just mööda Endla tänavat? Kas vaid sellepärast, et praegune põhiliiklus käib sealt? Aga Nõukogude ajal polnud lihtsalt Tondi poolt võimalik Mustamäele läheneda, sest vahepeal asus Matrossovi polk.
Kõige mõistlikum kui üldse näib mulle viia trammiliin Mustamäele mööda Tondi tänavat (Tondi viadukt on nagunii kavas) Tammsaare teeni ja sealt edasi Sõpruse puiesteele või mujale.
See teeniks ka eespool nimetatud liinide hargnemise vajadust. Mustamäelt saaks linna trolliga mööda Endla tänavat ja trammiga mööda Pärnu maanteed.
Lõppkokkuvõttes tundub ainukese mõistliku ja raha tuuldeloopimist vältiva lahendusena pikendada olemasolevat trammiteed Laagna teele ja võib-olla teha väikseid muudatusi trammiteede kulgemises kesklinnas.