Müüginumbrid 375 miljonit maailmas, 112 000 Eestis tõestavad: a) Potter on lahe, enim ostetud ilukirjandus ka Eestis, b) Potter on nõme, hea asi ei müü. Müüb / ei müü polegi küsimus. Krista Kaer, seitsme Potteri üks tõlkijatest, vastas kaks päeva enne viimase eestikeelse osa ilmumist Rebekka Lotmani küsimustele.
Potteri fenomen?
Ega seda ilmselt väga lihtsalt seletada ei saa, aga kõige esimene põhjus on kindlasti see, et Rowling on väga hea jutuvestja. Ta kirjutab põnevat lugu, mille tegelastele on kerge kaasa tunda ja kellega on kerge samastuda.
Nendes raamatutes on muinasjuttu, põnevust, lüürilisi kohti, legendide materjali, selge hea ja kurja vastasseis, samuti see, et kangelased kasvavad kogu sarja kestel ning võtavad endale vähehaaval täiskasvanueaga kaasnevat vastutust.
Potteri raamatuid on nimetatud ka Peeter Paani vastandiks kui Peeter Paan keeldus täiskasvanuks saamast, siis Harry Potter teeb läbi kogu vaevalise tee viimase raamatuni, kus tema suhtumised ja võime teistele inimestele nende vigu andestada kuuluvad juba pigem täiskasvanute maailma.
Kui üldiselt kirjanduse üle arutatakse, siis Potteri pärast minnakse tülli. On fännid ja vihkajad. Miks?
Nojah, need vihkajad ei ole pahatihti ühtki Potteri raamatut lahti teinud ja vihkamine käib rohkem põhimõttel, et ma vihkan kõike, mis on populaarne. Ega keegi ei saa neil vihkamist keelata peaasi, et oleks raamatuid, mida ka need vihkajad armastavad. Vihata on alati kergem kui katsuda asjast aru saada.
Nii mitmetegi raamatute puhul ja ka arvustuses tuleb sageli välja suhtumine, et kui mulle mingi asi millegipärast ei meeldi, siis on see tühine saast selle asemel, et öelda, et mulle konkreetselt see ei sobi, aga kellelegi teisele võib vägagi korda minna.
Raamatu esimene osa sobib ka eelkooliealistele, kes aga kuuendas osas juba punastama või jahmuma peavad Roni ja Lavenderi amelusstseenid ja muu igati mõistetav armujutt on ju tegelased parimas armumiseas. Kas ikka Potter on mõeldud igale eale?
Ega kõik seitse raamatut pole ju mõeldudki ühevanustele lugejatele, kui lastest rääkida. Algselt oli raamatute ilmumise vahel mitu aastat vahet ja lugejad kasvasid koos raamatu kangelastega. Viimaseid Potteri raamatuid loevad nooremad lapsed kindlasti teistmoodi kui teismelised, sest nende huvid on teised. Võib-olla tõesti jätavad isegi mõne koha vahele, aga loodetavasti pöörduvad nad hiljem nende juurde tagasi.
Kas Rowlingit on lihtne tõlkida? Jäi eesti lugeja paljudest autori sõnamängudest ilma?
Puhtalt teksti mõttes see raske ei olnud, kui maailm oli juba tuttavaks saanud. Peamurdmist oli kõikvõimalike olevuste, loitsude ja muude asjadega, mille jaoks Rowling oli uued sõnad välja mõelnud. Neile tuli siis leida eesti keeles loomulikuna tunduvad vasted. Aga tore oli vägisi ennast Potterit tõlkima küll ei olnud vaja sundida.
Mida arvate Potteri filmidest?
Filmid on minu meelest aina paremaks läinud. Viies film, milles paljud fännid olid väga pettunud, oli tegelikult esimene, mis seisis omaette ja oli vaadatav filmina, mitte raamatu illustratsioonina.
Ideoloogilisest küljest mida Potter annab, mis sõnumit kannab?
Ideoloogilisest küljest kannab Potter ülimalt teretulnud sõnumit: armastus, võime armastada ja seetõttu ka kannatada võidab vihkamise. Harry saatust ei otsustanud lõpuks tema võlukunstialased oskused, vaid armastus, sõprus ja valmisolek ennast vajaduse korral ohverdada. Ja üks peamisi teemasid, mis kõiki raamatuid mitmel kujul läbib, on emaarmastus kõige võimsam tunne maailmas. Mis saab niisuguse sõnumi vastu olla raamatuid, mis selliseid sõnumeid kannavad, ei saa kunagi liiga palju olla.
Uus raamat
5. novembril kell 17.00 tuleb Eesti raamatupoodides müügile seitsmes ja viimane osa J. K. Rowlingi Harry Potteri sarjast «Harry Potter ja Surma vägised».
Raamatus on 639 lk ja selle on inglise keelest tõlkinud Krista Kaer ja Kaisa Kaer, väljaandja on kirjastus Varrak.
Esimese eestikeelse Harry Potteri raamatu ilmumisest juunis 2000 on sarja raamatuid Eestis müüdud ligi 112 000 eksemplari.
Arvamus
Valner Valme
Postimees
Käib maania
Püüan siin oma vaiksel ja tagasihoidlikul moel omalt pooltki põhjendada, miks Potter hea on. Kõigepealt hoopis kirjandusväline asi: Potter aitab lahti saada eelarvamustest. Nagu paljudele tõsistele täiskasvanud inimestele, käis ka mulle Potteri-maania närvidele. Isiklikult, kultuuritoimetuse töötajana, lausa kartsin uue Potteri ilmumist, ükskõik kas filmi või raamatuna. Ükskõik, kui palju materjale Potterist avaldada, ikka ei saa lugejatel ja ülemustel küll. Tüütu.
Kaks aastat tagasi, kui vanem poeg Nicolas oli neljane, hakkasin talle Potterit ette lugema, ta vist ise nõudis. Ma avastasin, et seal on midagi nii talle kui mulle, keskealisele mehele, kes üldiselt loeb nagu suurtekaid, eks ole. Nüüd ma ütlen: maania on põhjendatud. Olge maniakid jah! Kes veel ei ole, hakake maniakiks.
Potter täidab hea poisteka põhikriteeriumid: on vaimukas ja põnev. Täiskasvanu kogu oma otsatus tarkuses aga leiab sealt hästi läbi kirjutatud struktuuri, mis läbib kõiki köiteid ei ole ühtegi autori loogikaviga kõigi nende tuhandete lehekülgede peale. Peale selle: karakterid on sügavalt lahti kirjutatud. Ja nagu ütlevad vanad eestlased, viimaseks, aga mitte viimaseks: halbadele makstakse kätte!!! Eriti rõvedalt kohati. Mõnus.
Neeme Korv
Postimees
Rowling on Rowling on Rowling
Alates päevast, mil J. K. Rowling justkui Tuhkatriinu oma kirjandusliku kristallkingakese leidis, on teda püütud kuidagiviisi paika panna. Ent mu meelest ei peaks Rowlingit tingimata kõrvutama lastekirjanduse klassikute Traversi, Dahli ega ammugi mitte Lindgreni, filoloog Tolkieni või ulmiku Le Guini, samuti mitte kaasaegsete Pratchetti ega Snicketi loominguga. Sest Rowling on Rowling. Kerge, põnev, hea keele ja huumoriga, igati 21. sajandisse kuuluv lugemine.
Vaielda võiks selle üle, kuivõrd mõjutas Potteri raamatute käekäiku asjaolu, et ta sattus ühtäkki üleilmastunud meedia fookusesse. Kuid ei maksa unustada, et miljonid inimesed soostusid vabatahtlikult, isegi meeleldi, neelama läbi mitmesaja lehekülje paksuse tellise. Tunnistagem, et tunde ja päevi raamatuga veeta pole päris seesama, mis saada ühe lause ja viie sekundiga teada Paris Hiltoni uuest enesepaljastusest. Pole saladus, et paljud neist, kes just sel pinnal «Potterit» ründavad, pole tegelikult ühestki raamatust ühtki rida lugenud. Nad on nn globaliseerumisvastased, keda ärritab iga üleilmastunud märk.
Rowlingi seitsmeosaline Potteri-saaga läheb maailma laste- ja noorsookirjanduse klassikasse. Muidugi juhul kui autor seda ise ära ei lörtsi, hakates kunstlikult (loe: raha ja tähelepanu pärast) enda loodud tervikut mingite mõttetute täiendustega lõhkuma.