Tuleval aastal käivitub Tallinnas Nõmme linnaosas esimene meestele suunatud eesnäärmevähi varase avastamise programm.
Eesnäärmehaigus tuleb avastada varakult
7. november 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võib julgelt öelda, et enam kui 90 protsendil meestest esineb elu ühes või teises etapis eesnäärmehaigustest tingitud kaebusi, nagu kusemishäired ja valu- või ebamugavustunne alakehas.
Kui nooremate meeste kaebused on pea eranditult tingitud eesnäärme põletikust, siis alates 40ndatest eluaastatest võivad järk-järgult lisanduda eesnäärme healoomulisest suurenemisest tingitud haigusnähud.
Eesnäärmevähk on täiesti erilaadne haigus, sest selle edukalt ravitavas algusjärgus võivad iseloomulikud vaevused täielikult puududa.
Eesnäärmevähk on meeste kõige sagedamini esinevaks vähkkasvaja vormiks arenenud riikides.
Haigestumine kasvab
Uuringud näitavad, et ühel mehel viiest-kuuest diagnoositakse elu jooksul eesnäärmevähki. Kuigi üksikuid juhtumeid võib esineda juba 30. eluaasta lõpus, hakkab haiguse esinemissagedus suurenema alates vanusest 4550, tõustes kiiresti pärast 60. eluaastat.
Eestis on praegu meestel tuvastatud vähkkasvajate hulgas esikohal kopsuvähk, kuid varsti on meilgi liidripositsiooni võtmas eesnäärmevähk.
Seejuures on just Eesti eesnäärmevähi esinemise osas Euroopas äärmiselt õnnetus seisus, sest meil sureb sellesse haigusesse kõige rohkem inimesi ja see arv kasvab jätkuvalt kiiresti. Nii sureb meil eesnäärmevähki aastas 3035 meest 100 000 elaniku kohta, kokku seega 400500 meest.
Avastada lihtne
Eesnäärmevähk on ainulaadne sellegi poolest, et kümmekonna aasta jooksul on see haigus veel uuringutega tuvastatav ja edukalt ravitav. Kui see aeg jääb kasutamata ja haigus avastatakse juba kaebusi põhjustavas siiretega faasis, on jäänud vaid võimalus pikendada elu raviga paari aasta võrra.
Eesnäärmevähi varane avastamine on suhteliselt lihtne. Verest on võimalik määrata prostata spetsiifilise antigeeni (PSA) tase ja selle alusel hinnata mehe riski eesnäärmevähi suhtes.
Kõrge väärtusega või kiiresti kasvava PSA taseme puhul peab välistama teised PSA tõusu põhjustavad haigusseisundid, eelkõige eesnäärmepõletiku ja healoomulise suurenemise. Siiski ei saa eesnäärmevähi diagnoosi panna vaid kõrgenenud PSA taseme alusel, vaid haiguse kahtlus peab alati kinnitust leidma eesnäärmest võetud koeproovides.
Uus programm
PSA testi peetakse parimaks meile kättesaadavaks kasvajamarkeriks, ja nii on see test leidnud järjest laiemat kliinilist kasutamist. Mitmes riigis on PSA testil tuginevad eesnäärmevähi varase avastamise programmid töötanud juba aastakümneid ja ennast kenasti õigustanud.
Nii saavutati Austrias Tirooli maakonnas, kus asjaomane programm käivitati 1993. aastal, kümne aastaga 33%-ni ulatuv eesnäärmevähist põhjustatud surmajuhtude arvu langus. Samasuguse ulatusega surmajuhtude arvu langus on saavutatud ka Ameerika Ühendriikides.
Varase avastamise programmid ei hoia ära vähki haigestumist, kuid aitavad leida haiguse selle varases ja edukalt ravitavas arengujärgus.
Tänu laiaulatuslikule ja regulaarsele PSA testimisele on vaid vähem kui 1% USAs avastatud eesnäärmevähi juhtudest kaugelearenenud haigusvormis.
Eestis avastatud eesnäärmevähi juhtudest on vaid napilt üle poole leitud haiguse varases ja edukalt ravitavas faasis, mis ongi põhjuseks ebanormaalselt suurele suremusele.
2008. aastal käivitub Eesti Vähiliidu, Tallinna Nõmme linnaosavalitsuse, Harju Haigekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku koostöös Nõmme linnaosas esimene meestele suunatud eesnäärmevähi varase avastamise programm.