Arheoloogid leidsid Lihula linnusemäe seest keerdtrepi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihula piiskopilinnuse varemed.
Lihula piiskopilinnuse varemed. Foto: muuseum.lihula.ee

Lihula linnusemäele jõudnud veetrassi kaevetööd paljastasid arheoloogidele keskaegsed müürid ja keerdtrepiga keldri.

«Meetrilaiuses kraavis paljastuvad müürijäänused, millest vähemalt osa on keskaegsed,» kinnitas arheoloog Garel Püüa ajalehele Lääne Elu. «Kaevasime välja ka ühe keldri.»

Alla viib keerdtrepp. Paari meetri sügavusel asuv põrand on Püüa sõnul kaetud ilusate paeplaatidega.

«Lammutada siin küll midagi ei tohi,» ütles Püüa ja lisas, et mõisa tagant tuli välja ka Gotlandi münt, mis oli kasutusel 14. sajandini, ja 10.–11. sajandist pärit viikingiaegne vööpannal.

Müürijäänuseid ja keldrit peab Püüa ülitähtsaks leiuks. «Tervikpilti sellest, mis Lihula all peitub, praegu ei ole. Oleks aga raha, siis kaevaks edasi.»

Kuna leid on haruldane, tuleb arvatavasti loobuda kavast esialgu paigaldada veetorustik ja alles hiljem kanalisatsioon. «Kaevata tuleks võimalikult vähe, paigaldada vesi ja kanalisatsioon korraga, mitte maapind mõne aja pärast uuesti lahti lõhkuda,» märkis arheoloog Mati Mandel.

Veetorustiku paigaldustööde ajal on Lihulast seni välja tulnud kolm keskaegset ehitusjäänust, millest ühe pärast muutus ka trassi suund.

«Kaevetööd näitavad, et Lihula on keskaegne Pompei,» märkis Mandel. «Me ei tohi unustada, et ühe Lihula all on teine Lihula.»

Vee– ja kanalisatsioonitorustik valmib uuel aastal ja maksab kokku üle nelja miljoni euro.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles