Indrek Hirv: laps, usalda end!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ole aga edasi hää laps ja ära kuula mitte kellegi sõna, öeldi mulle kogu mu kooliaja. Esimest korda ütles seda ema, kui esimeses klassis õpetaja oli kodus käinud mu peale kaebamas ja ema-isa vaiksel, valjusti ütlemata jäänud veendumusel õigus minule jäi.
Aeg oli teine, tõde pidigi enesele hoidma, lapsele pidigi mõne asja nii selgeks tegema, et seda selgelt sõnadesse ei pandud, sõna oli ohtlik, lapsesuu kaudu kuuldavale toodud vanemate veendumused olid veel hiljaaegu mõnegi pere Siberisse viinud.
Lindgreni olengi just selle lause pärast armastanud. Otsesui ta seda ju ei ütle, aga see kumab läbi kogu Lindgreni loomingu: laps, usalda omaenese õiglusmeelt rohkem kui suurte inimeste käske-keelde, kuula sisemist häält, julge eksida ja leia õige tee sisevaatluse, mitte väljastpoolt tulevate käskude-keeldude järgi.
Ja veel, usalda vaid seda, kelle puhtuse sa esimese hetkega ära tunned, mitte sõnade, vaid selge silma, hääletooni järgi.
Seda on mulle Lindgren öelnud, peamiselt seda. Mõnele teisele on ta ehk peamiselt midagi muud öelnud. Suure kirjaniku asi