Tallinna-Tartu maanteelgi suudetakse hädavaevu libedust tõrjuda, mis siis veel rääkida Piibe või Viljandi maanteest, kurjustavad veokijuhid maanteeameti plaaniga suunata suured masinad reedeti just nendele teedele.
Veokijuhte pahandab reedene sõidukeeld Tallinna-Tartu maanteel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeamet otsustas möödunud nädalal, et alates 14. detsembrist ei tohi rohkem kui 12 meetrit pikad sõidukid välja arvatud bussid enam reedeti kella 1320 ajal sõita Tallinna-Tartu maanteel Jürist kuni Kärevereni. Nii peavad nad ümbersõiduks valima kas Piibe või Viljandi maantee. Piirang peaks kehtima aprillini.
Eile Postimehele maanteeameti otsust kommenteerinud veokijuhid ja autofirmade esindajad olid üksmeelselt pahased. Kui leebelt öelda. Üks autovedudega tegeleva firma juht pidas heaks mõtteks ameti otsuse vastu protestide korraldamist, teine märkis saladuslikult, et midagi on juba plaanis.
Kas kiirused kasvavad?
Paarkümmend aastat veokijuhi ametit pidanud Margus Kets on veendunud, et selline otsus toob vaid laipu juurde.
«Suured härrad saavad siis muretult Tallinnast Käärikule kihutada. Kiirused maanteel lähevad veelgi suuremaks,» põhjendas Kets. «Träkid võtavad natukenegi liiklusvool hoogu maha ja kuuldavasti tahab Saksamaa pühapäevadel rekkad taas teele lubada, et nädalavahetuse tapatalguid ohjeldada.»
Paaril korral nädalas Tallinna ja Tartu vahet sõitev 14-aastase staaiga Agris Puht ironiseeris nagu ta kolleegki: «Aga võiks maanteelt kõik liiklusmärgid ja politsei ka veel ära korjata, siis oleks linnaisadel hea sel teel madallennul liikuda.»
Puht küsis retooriliselt, et kui veok liigub kiirusega 90 kilomeetrit tunnis, siis kuidas on võimalik väikeautol talle liikluseeskirja rikkumata järele jõuda ja veel möödagi minna.
Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhatajal Aare Painil oli vastuargument varnast võtta. «Veokid ei saa sõita üle
85 kilomeetri tunnis, neil on kiiruse piirajad peal,» selgitas ta, viidates ka asjaolule, et tegelik kiirus on alati veel väiksem. «Kümnekilomeetrine vahe (sõiduautodele on lubatud suurim kiirus on 90 kilomeetrit tunnis toim) on juba vahe, siis jääb üks auto veoki sappa, siis teine, ja juba ongi rodu järel.»
Parklaid pole
Politseiameti peadirektor Raivo Aeg seevastu ei pea õigeks väiteid, et veokid kaasliiklejate hoogu taltsutavad. Ka üks väikeauto juht märkis Postimehele tabavalt, et pühapäeva ennelõunal liigub vähe veokeid, kuid ega sõiduautod seepärast veel 200ga sõida.
Autojuhtide kartus, et reede ennelõunal võib nüüd väikeautodel olla raske Tallinna ja Tartu vahet liikuda, peab aga Autoettevõtete Liidu direktori Villem Tori arvates siiski tõenäoliselt paika. Sest eks autovedajad soovivad enne keelu algusaega sihtkohta jõuda.
Kuid kiiruse ohjeldamine oli veokijuhtidel vaid üheks argumendiks, miks nad oleksid Tallinna-Tartu maanteel kasulikud. Kuhjaga etteheiteid tegid nad kavale suunata suured veoautod reedeti kitsale ning asulatest läbi kulgevale Piibe ja Viljandi maanteele.
«Piibe maantee on üks jenkadi-jonkadi kulgev kitsas tee, talvel libedaga tekivad seal probleemid,» leiab veoautojuht Toomas Treimann.
«Ma ei kujuta ette, kes neid 40-tonniseid veokeid seal Piibe ja Viljandi maanteel kraavist välja tõmbama hakkab,» imestas Kets. «Ma olen Piibe maanteed pidi korra sõitnud ja mälestus on igatahes väga halb. Mina sinna ei lähe, samas ega Jüris ju ka pole parklat, kus keelu lõppu ootavad masinad seista saaksid.»
Tori lisas veel, et mõlemal ümbersõiduteel on palju metsavahelisi lõike, kus veokitele ähvardavad ette joosta metsloomad. Ka tema viitas parklate puudusele, kus veokijuhid ettenähtud pause peavad tegema.
Ja eriti keeruliseks läheb Tori hinnangul asi ohtlike veostega näiteks kütust vedavate masinatega, mis nõuete kohaselt peavad teistest veokitest teatud vahemaa kaugusel eraldi seisma.
Autovedudega tegelevate firmade juhtidel aga on mure, kuidas tagada nädala lõpul kauba õigeaegne jõudmine kas siis Tallinna või Tartusse. Alistar Group OÜ tegevdirektor Jana Sulepi rääkis, et just nädala lõpp on see, kui kaup Eestisse jõuab ning selle peab enne õhtut ja kaupluste sulgemist jõudma maha laadida või siis uue peale võtta.
Samas möönis Sulepi, et saab ka väikeautojuhtide murest aru, sest ega pole meeldiv sõita talvel, kui ees on kümme suurt veoautot. «Kuid kuidagi peavad nad koos eksisteerima. Paraku on nii, et Eestis on Tallinna ja Tartu vahel vaid üks korralik suur tee,» lisas ta.
Maanteeameti selgituse järgi on reedel üle 12 meetri pikkustele sõidukitele piirangute seadmine vajalik seepärast, et nende osatähtsus ületab Tallinna-Tartu maanteel kümme protsenti, ent nende sõidukiirused on ülejäänud sõidukite omast väiksemad.
Nii moodustuvad tipptundidel pikad kolonnid ja pikkade möödasõiduteekondade tõttu tekivad olukorrad, kus eessõitjatest on peaaegu võimatu mööduda.
Maanteeamet pole aga piirangut kehtestades seadnud eesmärgiks sundida veokijuhte reedeti Piibe või Viljandi maanteele, vaid eelkõige soovitatakse vaadata üle töögraafikud. Ja vaid äärmisel vajadusel kasutada ümbersõiduks pakutud teid.
Samas rõhutas maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Pain, et erinevalt levinud arusaamast, justkui oleks kogu Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee suurtele veokitele reedeti suletud, see siiski nii pole. Ka Jürist Kärevere ristini on väikesi lõike, kus Tallinna-Tartu maantee on veokitele avatud.
Nii näiteks ei tule piirangut Mäo ja Mäeküla vahele, samuti jääb parklasse siirdumiseks vabaks Põltsamaa ümbersõit, aga ka poole kilomeetri pikkune jupp Laeva, Anna ja Adavere juures. Need on kohad, kus kõrvalteelt tulles võib veok natuke reedel kella 13 ja 20 vahel Tallinna-Tartu maanteel sõita.
Liiklusviisakus aitaks
Ümbersõitudest ja keeluajast hakkavad nii suurel maanteel kui kõrvalteedel teavitama juba tellitud liiklusmärgid.
Villem Tori Autoettevõtete Liidust on kindel, et info muudatustest ei jõua paljude välismaiste autojuhtideni, kes keelumärki nähes hakkavad siis tee ääres seistes kaarti uurima ja võivad nii omakorda segadust tekitada.
«Me ei saa aru, miks seda piirangut on vaja. Kui ohutuse pärast, siis sellele räägib vastu see, et väiksemad veokid ja aeglasemalt liikujad sõidukid jäävad ju maanteele alles,» imestas Tori. «Ka piirangu kellaaeg on arusaamatu. Piisaks ju, kui keeld algaks kella 16st.»
Maanteeameti aprillis tehtud loenduste andmetes oli aga üle 12-meetriseid sõidukeid ja autoronge kõige rohkem just nimelt ajavahemikus kella 1320 ehk siis reedese tipptunni aegu.
Autovedajate arvates oleks kõige lihtsam probleemi lahendus muidugi see, kui riik ehitaks Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks. Kuid esialgu aitaks seegi, kui ehitataks nn möödasõidurajad.
Toril on aga kiireim ja odavaim lahendus. «Aeglasemalt liikuja peaks andma suunatulega märku, et nüüd on ohutu mööduda või tõmbaksid end võimalikult paremale, et tagaolijad mööda lasta,» ütles ta. «Veokijuht näeb ju teistest kõrgemal istudes hästi, kas ees on tee kinni või vaba. Elementaarne liiklusviisakus aitaks!»
Sõidupiirangud
veokijuht tohib päevas sõita maksimaalselt üheksa tundi, kahel korral nädalas ka kümme tundi
pärast nelja ja poole tunnist sõitu tuleb veokijuhil teha paus
kui juht teeb vaid ühe pausi, peab see olema 45-minutiline, kui jagab pausid nelja ja poole tunni sõiduaja sisse, siis üks paus peab olema pooletunnine, teine 15-minutiline
sõidu- ja puhkeaja üle peab arvestust sõidumeerik
Allikas: Autoettevõtete Liit
Arvamus
Rein Kilk, ärimees:
Kuigi olen üldiselt selliste regulatsioonide vastane, tundub esmapilgul piiranguks seatud aeg reedeti kella 1320 mõistlik. Ja seda ütlen nii väikeauto juhina kui ka ettevõtjana.
Sel kellaajal on liiklus Tallinna-Tartu maanteel hästi tihe ja talvel ka eriti ohtlik. Usun, et ettevõtjad peaksid olema küll suutelised oma töö nii ümber korraldama, et piirang ei tohiks probleeme tekitada.