Kui teadlaste kartused osutuvad õigeks, siis võivad Eesti metsad mõnekümne aasta pärast jääda must-toonekurgedest tühjaks. Kurgede arvukust mõjutavad tegurid pole aga täpselt teada.
Must-toonekure arvukus on Eestis ohtlikult väike
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ornitoloog Urmas Sellise sõnul on must-toonekurgi Eestis tunduvalt vähem, kui varem arvati. Nimelt hinnati nende arvukust varem vaatlusandmete põhjal, kuid mõne aja eest hakati toonekurgedele raadiosaatjaid külge paigutama.
Saatjatega saadud andmetest selgus aga, et must-toonekured vajavad eluks oluliselt suuremat territooriumi, kui varem arvatud.
Kolmandik Saaremaad
«Saaremaal panime ühele ebaõnnestunud pesitsusega paarile raadiosaatja selga,» lausus Sellis. «Selgus, et nad kasutavad söögi otsimiseks kolmandikku Saaremaad. Varem arvasime, et seal on mitu paari.»
Samuti selgus saatjatega uuringust, et must-toonekured võivad kasutada mitut pesa, mistõttu ka pesade arvu järgi loendati mõningaid linde topelt.
Seetõttu oletab Sellis, et tegelikult on must-toonekurgede paare Eestis vähem kui seniarvatud sadakond. Samas ei taha ta oletada, kui palju kurepaare siis Eestis ikkagi elab, sest selle uurimisega hetkel veel tegeletakse.
«Oleme uurinud raiete mõju, kuid midagi katastroofilist ei selgunud, olemasolevad pesad on üsna hästi kaitstud,» lausus Sellis. «Nüüd oletame, et pesade ümbruses 1020 kilomeetri raadiuses pole toonekurgede jaoks metsa kuivendamise tõttu piisavalt toitu.»
Metsa kuivendamisega kaovad ära ojad ja väikejõed, kust kured käivad endale ning oma poegadele kalu, konni ja putukaid toiduks hankimas.
Nii on kraavides vett küll kevadise suurvee ajal, kui kured pesitsema hakkavad, samas aga suvel, kui poegadele on rohkem toitu vaja, kuivavad kraavid ja pojad jäävad nälga, oletavad ornitoloogid Sellise sõnul.
Selle oletuse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks on Eesti Kotkaklubi asunud tööle koos Tartu Ülikooli teadlastega. Nii pannakse lisaks praegusele viiele toonekurele saatjad külge veel kuni kümnele kurele.
Kui aga selgub, et liigne kuivendamine on must-toonekurgede arvukuse vähenemise põhjuseks, siis tuleb Sellise arvates koos Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) hakata kraavidesse rajama settetiike, kust nad saaksid endale süüa otsida. Loomulikult saavad ka eraomanikud oma maadel selliseid settetiike rajada.
Põhjus pole teada
RMK metsamajanduse osakonna metsamajanduse keskkonnajuht Toomas Väät tõi aga näite Viljandimaalt, kus kuivenduskraavi võsast puhastamine tõi tühjaks jäänud pesasse ka must-toonekured tagasi.
Võsastumine on Sellise sõnul samuti üks toidunappuse põhjusi, sest tihedasse võssa ei julge see suur lind minna.
Praegu pole veel teada, mis must-toonekurgede arvukuse vähenemise põhjuseks on, tuletas Väät meelde. Kui teadlased saavad oma uurimisega valmis, siis võtab RMK seda tema sõnul arvesse. «Me arvestame teaduslike uuringutega praegu ja teeme seda ka edaspidi,» lausus Väät.
Must-toonekurgedel läheb Sellise sõnul halvasti ka Lätis ja Leedus, samas on nad loodusesse tagasi jõudmas Lääne-Euroopas, kust nad paar-kolmsada aastat kadunud olid.
Looduskaitse all olev lind
Must-toonekurg on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind.
Sulestik on must, vaid rind on valge. Jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes kolm kilogrammi.
Must-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas. Üksikud isendid talvituvad ka Hispaanias.
Pesa teeb kõrgele puu otsa, metsa sisse. Kurnas on kolm kuni neli muna. Elupaigana eelistab puutumatuid metsi. Toitub kaladest, kahepaiksetest ja putukatest.
Must-toonekurg on looduskaitse all, ta on kantud Eesti punasesse raamatusse kui ohualdis liik.
Allikas: wikipeedia.org