ETV: Vikipeedia administraatorid said esmakordselt kokku

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Wikipedia.org

Veebientsüklopeedia Vikipeedia eestikeelse versiooni administraatorid kogunesid esmakordselt, et nõu pidada ja õppida artiklite vormistamist ja toimetamist.

Tallinna Ülikooli kogunesid surmtõsised tegelased, kes isegi üksteise nime ei teadnud, elukutsest rääkimata, sest enamus Vikipeedia toimetajaid kasutab varjunime, vahendas ETV uudistesaade «Aktuaalne Kaamera».

Kuus aastat tagasi Ameerikas eraalgatusena loodud veebientsüklopeedia autorid üle maailma on anonüümsed.

Eesti vikide armee on veel väike

«Kui me armeest räägime, siis armees on täissõdureid ja kaasalonkijaid ka,» ütles Vikipeedia eestikeelse versiooni toimetaja Andres. Tema sõnul on Eestis umbes 10-20 aktiivset inimest.

Norralasest laevanavigaator Ulf Larsen rääkis norrakeelse versiooni tegemise kogemustest. Larsen arvas, et Wikipedia tõuseb analoogiliste lehekülgede hulgas praeguselt viiendalt kohalt esikolme hulka Google'i ning Yahoo kõrvale.

 «Me kasvame pidevalt,» kinnitas Larsen. «Eelkõige keeleversioonide arvelt. Meil on kasutusel üle 200 keele ja neid tuleb juurde.»

Larseni sõnul on väga arvukaid keeli, mis pole kuigi hästi esindatud, näiteks araabia keel üle 300 miljoni kõnelejaga. «Neil on vaid veidi rohkem artikleid, kui väikese rääkijate arvuga eesti keeles. Seega kui avaldatakse rohkem artikleid araabia keeles, tuleb juurde lugejaid ja liiklust Wikipedia leheküljele,» selgitas Larsen.

Kõik veebientsüklopeedia artiklid on kirjutatud tasuta, nendes leiduva informatsiooni õigsust kontrollivad vabatahtlikud kirjutajad vastastikku.

Wikipedia on sisuliselt sipelgapesa, milles leiduv on kogutud sipelgate poolt, kes oma pesa ka koristavad.

Ulf Larsen ütles, et enamus vikisid osaleb, sest kirjutada millestki, milles oled asjatundja, on lahe ja sellest on teistele ka kasu.

Entsüklopeedia on saadud kahe sõna liitmisel – wiki, mis tähendab havai keeles kiire, ja entsüklopeedia. Wikipedia on veebisait, kus igaüks, kellel on internetiühendusega arvuti, võib oma brauseris muuta, korrigeerida ning täiustada kõiki artikleid.

    Tagasi üles