Vaher: kuritegevus on saanud uut hoogu

Elmar Vaher Foto: Peeter Langovits

Kinnisvarast teenitud miljonid suunatakse allilmast kübermaailma, IT-mehed tuuakse rühmituste palgale ja kokaiin vallutab nn teise Eesti – need on keskkriminaalpolitsei direktori Elmar Vaheri ohuhinnangud 2008. aastaks.

Kümne palli süsteemis, kui turvaline on Eestis elada aastal 2007?

Seitse. Võrreldes möödunud aegadega läheb meil ikka väga hästi. Tõsi, endiselt röövitakse ja varastatakse, ent kuritegude arv on endiste aegade kõrval märkimisväärselt kahanenud.

Olete nõus, et põhjus on majanduskasvus ehk laiemas tööturus ja kõrgemates palkades, mis on andnud ka endistele röövlitele ja varastele võimaluse lihtsa vaevaga, ja seejuures ausalt, oma rahakotti täita.

Täiesti nõus.

Tean üht varem tapmise eest vangis istunud kurjategijat, kes kinnisvarabuumi keerises uhkustas, kui hästi tal läheb – lõi ehitusfirma, kolm brigaadi rabasid hommikust õhtuni tööd, ukse taga oli klientide järjekord ja raha tuli ausalt nii palju sisse, et ei osanud seda enam kuhugi kulutada.

See on tabav ja realistlik kujund. Ilmselt on üsna keeruline leida inimest, keda kinnisvara- või ehitusbuum poleks puudutanud. Kui üks ostis endale kodu, teine pani selle kasumiga üürile, kolmas ehitas hiigelpalga eest maju ning neljas arendas terveid elurajoone ja teenis miljoneid, siis arusaadavalt ei hoidnud meepurgist kõrvale ka kurjategijad.

Kinnisvarabuum oli nagu rahaautomaat kasiinos, kuhu kuritegelik maailm toppis sisse miljoni ja võttis sealt peagi kerge vaevaga välja kaks. Nii keerleb allilmas aastal 2007 väga palju vaba ja juba legaalset raha, millele otsitakse rakendust.

Kuid mis saab nüüd, kui majanduskasv on pidurdunud ning kinnisvara- ja ehitusbuum on jahtunud? Kas turvalisuse roosiline pilt on võtmas tumedamaid toone?

Kindlasti. Ahnus hõlptulu järele ei kao ju kuhugi. Kes on harjunud saama, kuid senised lihtsad ja tulutoovad kanalid on kinni külmunud, panevad pea tööle.

Ehk siis näiteks ehitusäris kerget ja ausat tulu teeninud kurikaelad võivad langustrendil naasta oma juurte juurde.

Meie 2008. aasta ohuhinnangu järgi võib halvemate majandusprognooside täitumisel senine kuritegevuse vähenemine võtta negatiivse pöörde ehk kuritegevus võib hakata kasvama. Ennekõike võib prognoosida just varavastaste kuritegude kasvu.

Et jahtumine kinnisvaras ja ehituses suurendab turul konkurentsi, siis on üsna tõenäoline, et kinnisvaraarendamises võivad puhkeda konfliktid, kuhu tõmmatakse kaasa ka kuritegelikud ringkonnad, kes sellesse ärisse on oma raha alla pannud.

Kui allilma miljoneid duubeldanud automaat on nüüd väsinud, siis kust leiavad nad uue kasumite kordistaja?

Kõige tulusam äri allilmas on ikkagi narkoäri. Hea näide on kokaiin, mille hind on hoolimata majandusvõngetest püsinud kuus-seitse aastat sama – 1000–1200 krooni gramm. See näitab, et nn eliitnarkootikumi tarbijate hulk on aastatega Eestis oluliselt suurenenud ehk allilma huvi on seda meelemürki üha suuremas koguses sisse tuua.

Ja seda nad ka teevad, sest kui veel aastaid tagasi tegelesid kokaiini müügiga Eestis üksikud ja teatud positsiooniga diilerid, siis nüüd saab seda ainet peaaegu igalt tänavamüüjalt.

Ehk nn esimese Eesti uimastist on saanud laiatarbekaup?

Absoluutselt. Prognoosime, et tuleval aastal kasvab kokaiinitarvitajate arv Eestis veelgi ja meie narkoturule ilmub üha suuremates kogustes hea kvaliteediga kokaiini.

Piiride avanemisel uusi meelemürke Eestisse oodata pole?

Narkoseened on teravalt turule tekkinud. Samuti uimastite alternatiivainetena retseptiravimid, kanged rahustid, mida Eesti kaudu Lätist Soome veetakse.

Nii et rahvusvahelisel pildil kanname endiselt transiitmaa silti?

Põhjamaade mõistes küll. Kuid nüüd on tõeks saanud see, mida prognoosisime kaks aastat tagasi ehk Eesti kulleritest on saanud kahjuks hinnatud tegijad uimastite smugeldamises ühest maailma otsast teise, millel enam ei olegi otsest kokkupuudet Eestiga.

Kullerite tabamised alates Tadžikistanist kuni Colombiani ning informatsioon näitavad, et muu maailma narkoärikad on käinud oma kontaktide kaudu Eestist lausa endale tööjõudu otsimas.

Miks eestlane on kuritegelikul tööjõuturul nii ihaldatud hing?

Väide on see, et eestlased ei löö risti ette ning on valmis riskima. Eestlased on jätnud Euroopa kuritegelikus maailmas, nii kurb kui see ka ei ole, tegija jälje. Üheks «legendide loojaks» on kas või pidevad juveeliäride röövimised üle kogu Euroopa, mis on enamasti meie kodukootud kurikaelte teemad.

Eesti narkoturg on siiski ilmselgelt üsna ahtake ehk kinnisvaraturu jahtumise järel on allilmale vaja mingit uut buumi, kust topeltkasumeid teenida.

Kindlasti. Iga tulutoov äri on nende jaoks meepurk, mille tühjendamise juures tahetakse olla osalised. Nii võib uueks meepurgiks, kuhu kurjategijad tõusva trendina oma lusikatega väga aktiivselt sukelduvad, kübermaailm.

Juba on märgatavalt sagenenud ja sagenevad veelgi kõikvõimalikud arvutikuriteod, kelmused ja pettused jne. Kuivõrd vana kooli kurikaelad, kes pigem tunnevad üksteist tätoveeringute järgi, ei tea häkkerlusest eriti midagi, siis otsitakse taga noori ja andekaid nupumehi, kes enda heaks tööle panna.

Ehk siis allilma rühmituste nn hierarhias on löömameeste ja varaste kõrvale loodud uus redelipulk IT-meestele.

Jah, sest maailma eri ohuhinnangutes öeldakse, et sellest maailmast tulev kuritegelik kasum on suurem kui isegi narkoäris. Kurb tendents on aga see, et palgalehtedel figureerivad noormehed on politsei jaoks täiesti puhtad lehed ehk täiesti korralikud poisid.

Kuid ma toonitaks, et enam ei ole mõtet Eestis rääkida klassikalisest allilma hierarhiast, mida tunti siin 1990. aastatel. Praegu toimib kuritegelik maailm väga palju siiski projektipõhiselt ehk täna toob jõuk A ja B Eestisse kokaiini, homme teeb B juba C-ga Soome juveelipoodides röövtuuri ning A paneb C-ga toime rahvusvahelise arvutipettuse.

Otsustab see, kellega ja kust on võimalik teenida rohkem raha. Mõtteviis, et A kontrollib narkoäri ja B-l pole seetõttu sellesse ärisse asja, ei pea enam kuritegelikus maailmas vett.

Ehk te tahate öelda, et senine allilma katusorganisatsioon «ühiskassa» on oma võimu kaotamas?

Märgid näitavad tõesti, et tipus ei suudeta enam kõike hoomata ja kontrollida, mis alumistes sektsioonides toimub. Nn ühiskassa ei ole enam nii aktiivne nagu varem ning nende võim on hiilgeaegadega võrreldes tõesti devalveerunud.

Kurjategijad ei allu enam suurele juhile?

No üks tähelepanuväärne märk nende võimu lahtumisest on kas või see, et kuritegelikus ilmas toimetavad inimesed tihti enam ei maksa ühiskassale igakuist nn andamit. Põhjus on ka lihtne, kõikvõimalikke projektipõhiseid kuritegelikke kooslusi on juba niivõrd palju, et neid kõiki ei ole võimalik enam kontrollida.

Teisalt on Euroopa piiride avamine toonud kaasa liberaalsema mõtteviisi ja laialdaste välismaiste kontaktidega uued tegijad, kel ei ole mingit sidet kunagi Nõukogude vangilaagrites sündinud subkultuuri reeglitega. Endises maailmas elavatel autoriteetidel pole aga soovi oma endiste põhimõtete nimel rahulikku elu püssipaukude ja plahvatuste vastu vahetada, mistõttu on nad ilmselt olukorraga leppimas.

Aastaid on kahtlustatud, et avatud Euroopa toob Eestisse uued kuritegelikud kultuurid, seni oleme neist pääsenud. Kauaks veel meile armuaega antakse?

Kui vaadata Euroopat, siis paljud riigid on juba hädas sisserändajatega. Nende Eestisse tulek on kohe kindlasti järgmiste aastate oht.

Keda te konkreetselt silmas peate?

No näiteks türklased, somaallased ja mägirahvaste esindajad, kes on end juba meile väga lähedal, kas või Soomes, korralikult sisse seadnud.

Miks just selline kartus?

Piirid on valla. Elustandardi tõus Eestis ja liikumine heaoluriigi tasemele toob paratamatult ka omad miinused kaasa. Praegu on sotsiaalsed garantiid Eestis veel sedavõrd madalad, et erilist huvi muudel kultuuridel siia kolida ja end siin sisse seada veel ei ole. Kuid kõik see võib juba lähiaastail muutuda.

Kuid reaalselt veel tunnetust ei ole, et keegi oleks juba Eesti pinnast kompamas?

Jah. Päris nii hull stsenaarium veel ei ole.

Ilmselt tuleb ka valmis olla selleks, et uute külaliste saabumine lööb võnkuma seni üsna turvalise tänavapildi ehk kultuuride kokkupõrge allilmas toob kaasa 1990. aastatest väga tuttavad arveteklaarimised – avalikud plahvatused, tulistamised ja palgamõrvad.

Teoreetikud on öelnud, et vähegi kuritegelikku maailma kontrollivale institutsioonile on alati oluline rahu ja minimaalse tähelepanu hoidmine. Uue temperamendi pealetulek ja soov turule pääseda tingib ilmselgelt konflikti.

Kuidas see lahendatakse… Keeruline öelda. Veel me nii karmi ohtu ei näe, et me sellele kohe reageerima peaks, kuid suures pildis võib küsida – miks meil peaks teisiti minema kui Euroopas, kus see kõik on juba ammu tänane päev.

Prognoosige, mis hinde te annaksite aasta pärast Eesti turvalisusele?

Keskkriminaalpolitsei teeb kõik selleks, et see hinne oleks kaheksa.