Narva ja Tartu maantee vahelisel alal, kunagise Härjapea jõe ümbruses paiknes üks Tallinna omapärasemaid linnaosasid Kompasna. See kasvas ajaga läänes kuni Vene turu ehk praeguse Viru väljakuni, idas Politseiaiani, lõunas Kivisilla linnaosani ning põhjas Narva maanteeni.
Praeguse city varasemad elanikud torkasid silma vabameelsusega
Kompasna oli kvartal, mis mitmekesistas oma kireva rahvastikuga linna kultuurikeskkonda. Suhteliselt palju elas seal tatarlasi, juute, sakslasi ja venelasi. Seda võib võrrelda Londoni East-Endi, Berliini Neuköllni ja Helsingi Söörnösi linnaosaga.
Sõdurid ja meremehed
17. sajandil oli ala liigniiske ega sobinud elamiseks. Linnaosa rajati ilmselt 18. sajandi keskel. Vanim säilinud dokument on 1769. aastast pärinev Narva maantee 28 ostu-müügileping.
18. sajandil tekkis mitmele poole Tallinnas sõjaväelaste elurajoone. Kuna sõjaväeteenistus oli tollal 25 aastat, abiellusid paljud kohalikega ning võisid ehitada väiksema maja. Pärast sõjaväeteenistuse lõppu jäi enamik neist siia elama.
Kompasna oli populaarne ka kaubalaevade mereväelaste seas. Üks paljudest selle piirkonna kõrtsidest kandis Kompasna nime. Esimesed andmed sellest pärinevad 1830. aastast.
Kvartalis asus ka muid söögi- ja joogikohti, näiteks lihtrahvale mõeldud «kördiklubi», kus sai 19. sajandi lõpul kolme kopika eest suppi ja seitsme kopika eest tubli prae. Tuntud oli Borissovi kõrts, samuti võõrastemajad Union ja Arkaadia, viimane jätkas hiljem nime all Sõbrad.
Kompasna eripäraks oli vabameelsus ja seadustele mittekuuletumine. Tulevahetused politseiga ei olnud siin haruldased. Siitkandist olid pärit mitmed legendaarsed kriminaalkurjategijad, nagu näiteks Kompasna Volts ehk kodanikunimega Voldemar Viikmann.
Peale kriminaalsuse oli piirkonnale iseloomulik ka aktiivne spordielu ja seltsitegevus. Gonsiori ja Maneei tänava nurgal asus Tallinna Ratsasõidu Edendamise Seltsi manee, mille ümbrusse oli ehitatud abihooneid, sealhulgas neli talli.
Maneei tänaval tegutses 1889. aastani Eesti Laulu- ja Mänguselts Estonia. Aastail 18931907 treenis siin Tallinna Vabatahtlik Atleetide Klubi. Asutaja järgi Besbergi klubiks nimetatud ühingu liikmeiks oli enamik Eesti raskejõustiku suurkujudest Georg Lurich, Georg Hackenschmidt, Aleksander Aberg, Gustav Vain jpt.
Kompasnas asus Kroonu
I Tütarlaste Elementaarkool ning Kirjanduse, Kunsti ja Näitlejate Klubi Must Roos.
1920. aastate alguses asus siin Tallinna Sionistide Organisatsioon ning 1894. aastal rajatud Pühtitsa abiklooster. Esialgu vaid väike puukirik, otsustati 1900. aastal püstitada kirik, mis aga lammutati 1960. aastal, kui remonditi toonast Lomonossovi, praegust Gonsiori tänavat.
Kompasna kujunemisel oli tähtis Härjapea jõgi. Kui maju oli veel vähe, kasutati jõevett joogiveena. Kuna paljudel inimestel olid aiad, olid eelisolukorras jõele lähemal asuvad majapidamised. Nii olid sealsed vanemad hooned peamiselt jõe ääres. Kohalike poiste lemmiktegevus oli üle jõe hüppamine.
Kuna jõeäärne pinnas oli savine ja jalakäija võis kergesti jõkke libiseda, rajati paralleelselt jõega puidust jalakäijate teed.
Härjapea jõgi oli selles piirkonnas looklev ja haruline. Jõgi ületas praeguse Tartu maantee suure kivisilla alt, mis asus praegusel Tartu maantee ja Kivisilla tänava nurgal.
Loogeldes suundus jõgi sealt üle Gonsiori 10, kus praegu asub muu hulgas Eesti Energia büroo, üle Gonsiori tänava. Pärast mitut järsku käänakut praeguste Reimani ja Pronksi tänavate kohal suundus jõgi edasi mööda praegust Jõe tänavat.
Härjapea jõge oli näha 1934. aasta lõpuni, kui Narva ja Tartu maanteele Härjapea kollektor ja suunati endine Härjapea jõgi rajati otsemat teed merre.
Kompasna majade kohta on säilinud veidi rohkem andmeid seetõttu, et veel 1960. aastatel oli osa nendest alles.
Kohaliku pärimuse järgi ehitati kõigepealt krundi tagumisse serva madal kuuritaoline osmik, seejärel teine osmik, ja kui majanduslik olukord paranes, ehitati tänava äärde kahekorruseline puitmaja. Maja koos kõrvalhoonetega moodustas oma kõverate ja pimedate koridoride ja salapäraste tagaustega paraja labürindi.
Mitu maja ja munakivid
Piirkonnale iseloomulik oli näiteks Voldemar Kõrverile kuulunud Maneei 6 krunt, kus asus kolm kahekorruselist elumaja. Ligi 600-ruutmeetrine hoov oli sillutatud munakividega.
Juurus Johannesele kuulunud Maneei 8 krundil olid ühe- ja kahekorruseline elumaja ning kuur. Samuti munakividega sillutatud hoovi tagaosas oli iluaed. Krunti ümbritses kahe meetri kõrgune püstplankudest aed.
Narva maantee 24 advokaat Hans Martnale kuulunud suurel kinnistul asus kolmekorruseline kivimaja, ühe- ja kahekorruseline puitmaja ning kuur, pesuköök, töökoda ja garaa. Majade vahel asus paeplaatide ja munakividega sillutatud hoov. Krunti ümbritses kolme meetri kõrgune piirdeaed.