Valimiste aasta tõmbetuul sõjaväes

Rasmus Kagge
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Kõuts
Tarmo Kõuts Foto: Mihkel Maripuu

Kõik on täiesti selge – need on süüdlased, teised vastutavad, kolmandatele tuleb kohe kinga anda ja neljandad türmi pista. Just selline mulje jäi avalikkusele, kui valimiste eel puhkes sõjaväeluureskandaal.

Lugu, mille nimetud riigiametnikud ajakirjanikele pajatasid, oli vapustav. Kaitseministeeriumi ametnike kätte sattunud dokumendid paljastasid, et sõjaväeluure töötajad tegelesid haiglase ja paranoilise nuhkimisega. Objektideks kaitseministeeriumi ametnikud, avaliku elu tegelased, poliitikud, ajakirjanikud ja tavakodanikud.



Salajastes luurememodes analüüsiti ministeeriumi ametnike omavahelisi sidemeid, nende kontakte, räägiti armee arengu vastu töötavast ministeeriumi grupeeringust, sidemest vabamüürlastega.



Toonasele kaitseministrile Jürgen Ligile oli kõik selge. Armees algasid kaadrimuudatused. Kaitseväe eksjuht Tarmo Kõutsi tembeldati nuhkimise peafiguuriks. Märtsini, mil toimusid parlamendivalimised, jagus skandaali igasse nädalasse.



Seda vapustavamalt kõlas septembris uudis, et lugu uurinud kapo ei leidnudki erilist kuritegu ehk ebaseadusliku jälitustegevuse ilminguid.



Nüüdseks on päevavalgele toodud versioon, et kõmulisemate dokumentide autor oli endine sõjaväeluure püüdlik leitnant, kes omal algatusel ja ülemuste tunnustuse võitmiseks kirjutas isiklike tähelepanekute, kuuldud juttude ja lehtedest loetud artiklite põhjal memosid, mille ta kolleegidele ülevaatamiseks andis.



Et aga viimased tembeldasid memod humoorikateks muinasjuttudeks, jäid need sahtlisse tolmuma või saadeti üksteisele kui «naljakat lugemist». Nii sattusid memod majast välja ja leidsid oma koha kevadises valimisvõitluses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles