Eesti Kirjastuste Liit on oma liikmete müügiandmete põhjal pannud kokku 2007. aasta enim müüdud raamatute tabeli, mis pole küll lõplik tõde, kuid annab üldjoontes aimu eestlaste eelistustest raamatuid ostes.
Eestlased ostavad keeleõpikuid, teatmikke ja Kivirähki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2007. aasta enim müüdud raamatute tabel esikoha osas ei üllata Andrus Kivirähki «Meest, kes teadis ussisõnu», muuseas ka Postimehe kriitikute mullust koondlemmikut, müüdi 24 000 eksemplari.
Üllatab aga, et Kivirähki teine menuk, 2000. aastal ilmunud «Rehepapp» tänini müügiedetabelis kõrgel kohal püsib kokku on arhetüüpse eestlase pildi maalinud raamatut müüdud 29 645 eksemplari, neist mullu ligi 6500. Siia võib lisada detsembris ilmunud «Rehepapi» helikandjal, mille esmasest tuhandesest tiraaist müüdi esimese kuuga üle poole.
Kivirähk ise oma edu seletada ei oska. «Ega ma midagi erilist teinud pole. Lugeja otsustab,» lausus Kivirähk. Võib oletada, et üks põhjus, miks «Rehepapp» audioraamatuna nii populaarseks sai, on teksti esitaja Aarne Üksküla.
Huvi tippnäitlejate vastu
Teise tendentsina ilmnebki müügitabelist eestlaste huvi oma tippnäitlejate vastu. Tabeli ülaosas olevate ilukirjandusteoste pealkirjadest aga just nii elulooraamatuid seal määratletakse, mis on ehk küll mõneti vaieldav leiame eesti lava suurkujud.
Kohe Kivirähki järel, väärikal kolmandal kohal asub Margit Kilumetsa «Ita Ever. Elu suuruses», neljandal Hille Karmi sulest «Helgi Sallo. Helgib ja heliseb» (mõlemad välja andnud Ajakirjade Kirjastus), kõrgel 48. kohal on Eike Värgi ja Lea Arme «Salme Reek. Noor vana daam» (Tänapäev) ning pisut allpool Pille-Riin Purje intervjuude raamat meie lavaliste suurnimedega: «Kuraditosin näitlejat hiirelõksus» (Varrak).
Võib-olla olulisimaks tendentsiks raamatumüügis tuleb pidada aga aimekirjanduse menu. Just ajalooraamatuid, keeleõpikuid, kokaraamatuid, aabitsaid, maakaarte, entsüklopeediaid, käsitööraamatuid ja muid teatmikke leiab müügitabelist kõige rohkem. 120 nimetusest moodustab aimekirjandus 83, ilukirjandusteoseid on nimistus seega vaid 37, sealhulgas 11 lasteraamatut.
Edukas kirjastus
Üks edukamaid raamatumüüjaid oli mullu just aimekirjandusele keskendunud TEA kirjastus. «Kui vaadata tervikut, siis kuulub kõigist menukitest meile 25 protsenti, aga eksemplaride arvu arvestades on meie osakaal veel suurem,» ütles Tea kirjastuse juhatuse esimees Silva Tomingas.
Tomingase arvates hindab eesti inimene tänapäeval just sellist aimekirjandust, nagu annab välja TEA: entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud ja lastele mõeldud harivad raamatud, nagu laste kukeaabits.
«Kindlasti on hingele vaja ka ilukirjandust. Näiteks Andrus Kivirähki romaan on tabelis esimesel kohal. Head romaani kannatab alati lugeda,» jättis Tomingas ka muule kirjandusele siiski lootust.
Kuigi lasteraamatuid on tabelis vähe, ei pruugi põhjuseks olla laste vähene lugemishuvi, vaid lai valik raamatulettidel ja seegi, et lapsed pole ühtne sihtgrupp, seitsmeaastane ja neljateistaastane loevad eri raamatuid.
Ometi on üks lasteraamat jõudnud esiviisikusse: Harry Potteri saaga viimane osa,
J. K. Rowlingi «Harry Potter ja Surma vägised» (Varrak), mis ei köida ainult eri vanuses lapsi, vaid ka täiskasvanuid.
Varraku peatoimetaja Krista Kaer märkis, et Varrakul on esisajasse jõudnud paljud Varraku raamatuklubi teosed, sest raamatuklubi võimaldab trükkida suuremaid tiraae ja teha rohkem reklaami.
Võetakse raamatukogust
Eesti kirjanike vähese müügiedu põhjuseks on tema sõnul see, et ilukirjandust eelistavad inimesed kas sõpradelt või raamatukogust laenata.
«Andrus Kivirähk on suur erand. Ma ei usu, et niipea ühtki teist eesti kirjanikku nii palju nõnda suurtes kogustes ostetakse,» lausus Kaer. Tema sõnul pole aga ka ülejäänud eesti kirjanduse olukord halb. «Kui iga aasta on kas või kolm eesti kirjaniku teost ligi 2000se läbimüügiga, siis see pole halb näitaja,» leidis Kaer, kelle sõnul müüakse suurema osa eesti kirjanike raamatuid tuhande eksemplari ümber.
Raamatumüügiedetabelis 120 esimese hulka saamine nõudis eelmisel aastal vähemalt 2000 raamatu suurust läbimüüki. Pealegi on tegemist osaliselt puuduliku nimekirjaga, sest kõik kirjastused ei kuulu Eesti Kirjastuste Liitu, mistõttu nende raamatute läbimüük statistikas ei kajastu.
Luuleraamatutest on kõrgeimal kohal Jüri Üdi luulevalimik «Tiibadega raamat» (Tänapäev), napilt mahub tabelisse NAKi «Väike pornoraamat».
Näitust «Menuraamat 2007» võib näha täna kella neljast rahvusraamatukogu peanäitusesaalis.
Eesti Kirjastuste Liidu raamatumüügi edetabel
1. Andrus Kivirähk «Mees, kes teadis ussisõnu» (ilu) 24 000
2. Eesti entsüklopeedia 15. köide «Maailma maad» (aime) 20 930
3. Margit Kilumets «Ita Ever. Elu suuruses» (ilu) 19 000
4. Hille Karm «Helgi Sallo. Helgib ja heliseb» (ilu) 16 000
5. J. K. Rowling «Harry Potter ja Surma vägised» (laste) 15 557
6. TEA laste- ja noorteentsüklopeedia 1. köide (aime) 12 410
7. Regio atlas. Eesti teed 2008. 1:150 000 (aime) 11 966
8. TEA laste- ja noorteentsüklopeedia 2. köide (aime) 11 493
9. TEA «Suur perenaise käsiraamat» (aime) 10 725
10. TEA eesti-inglise rahvasõnaraamat (aime) 9004
11. TEA «Maailma lühiajalugu» (aime) 8587
12. TEA taskuentsüklopeedia (aime) 8205
13. Preben Bang, Preben Dahlstrøm «Kes siin oli?» (aime) 8000
14. Õpilase geograafia entsüklopeedia (aime) 7523
15. Anni Arro «Sepamaa talu köök» 7000
16. Dag Thorstensen, Laila Eriksen «Remondi ja meisterda» (aime) 6829
17. Pierre Jean Cousin «Toit kui ravim» (aime) 6569
18. Andrus Kivirähk «Rehepapp» (ilu) 6490
19. «Laulame üheskoos» (ilu) 6437
20. Agatha Christie «Poirot Oriendis» (ilu) 6177
21. Lia Virkus ja Maire Suitsu «Küpsetusraamat» 2. osa (aime) 6000
22. Mauri Korhonen «Tunne seeni» (aime) 5997
23. Pilvi Kula töövihik «Valmistume kooliks» 1. osa (aime) 5990
24. Katherine Sorrell «Käsitöö: kudumisest klaasimaalini» (aime) 5928
25. «1000 küsimust ja vastust» (aime) 5865
26. Koostaja Gondo Olevsoo «Kalender 2008» (aime) 5800
27. Jane Wightwick «5 minutit inglise keelt» (aime) 5703
28. «Investeerimise teejuht» (aime) 5635
29. «Maailma suurimad lahendamata mõistatused» (aime) 5633
30. Aleksei Turovski «365 põnevat, õpetlikku ja naljakat lugu loomadest» (aime) 5495
31. Agatha Christie «Hercule Poirot. Kogutud lühijutud» (ilu) 5340
32. Pilvi Kula töövihik «Valmistume kooliks» 2. osa (aime) 5221
33. Sinikka Piippo, Ulla Salo «Meelte ja tunnete taimed» (aime) 5118
34. Anne Uusen, Aet Kallam «Kukeaabitsa kirjavihik» (aime) 5026
35. Robert Cumming «Kunst» (aime) 4723
36. Eesti entsüklopeedia 10. osa (aime) 4545
37. Rosamunde Pilcher «September» (ilu) 4418
38. Aili Paju «Loodusravi» (aime) 4350
39. A ja O taskuteatmik «Miljon fakti» (aime) 4343
40. Eve Värv «Kukeaabitsa numbrivihik» (aime) 4284
41. TEA inglise-eesti koolisõnastik + CD-ROM (aime) 4244
42. TEA eesti-inglise koolisõnastik + CD-ROM (aime) 4210
43. Michel Bright «1001 looduse imet, mida elu jooksul peab nägema» (aime) 4182
44. John Brookes «Väike aed» (aime) 4123
45. TEA Berlitzi inglise keele vestmik (aime) 4056
46. Lembit Uustulnd «Ruutuemanda sündroom» (ilu) 4011
47. Fred Jüssi «Linnuaabits» (aime) 4000
48. Eike Värk ja Lea Arme «Salme Reek. Noor vana daam» (ilu) 4000
49. Regio atlas. Eesti teed 2008. 1:200 000 (aime) 3986
50. Anne Uusen, Anne Loopere «Kukeaabitsa töövihik» (aime) 3865
ilu ilukirjandus, aime aimekirjandus, laste lastekirjandus
Kommentaar
Jan Kaus
kirjanik
Esimene reaktsioon on muidugi rõõm. Olin nimelt hiljuti ühes intervjuus heitnud, et ehk leidub juba üle kümne tuhandegi müüvaid ilukirjanduslikke algupärandeid.
Nähes nüüd Eesti Kirjastuste Liidu edetabeli esimest kohta ning selle teose läbimüüki, võin rõõmuga tunnistada oma eksimust sest suurendamise asemel olin ma tegelikku tulemust hoopis pisendanud.
Samas kui tekib vajadus teha sellest nimekirjast siinsele kirjandusele masendavaid järeldusi, oleks tegu selgelt ennatliku käitumisega.
Esiteks mõnedki kirjastused pole Eesti Kirjastuste Liidu liikmed, seega ei kajastu nende läbimüük kõnealuses edetabelis, mistõttu lõplikke üldistusi teha ei maksa. Näiteks puudub eesti algupärasele kirjandusele keskendunud Verb, mis kirjastab muu hulgas Karevat ja Heinsaart.
Kuid kaldun arvama, et ka näiteks Vagabund, mille alt ilmus poodide müügiedetabelites figureerinud Jaan Kaplinski «Seesama jõgi». Samuti vist mitte Eesti Päevaleht, mis kirjastas Tiina Laanemi «Väikesed vanamehed» raamatu, mille puhul on kindel, et seda on müüdud üle 2000 eksemplari.
Teiseks kuna Eesti Kirjastuste Liit näib olevat menuki piiri tuhande võrra tõstnud, siis näitab see raamatute läbimüügi kasvu. See omakorda kinnitab mu positiivset tunnet, et üle tuhande eksemplari müüdud eesti ilukirjanduslik algupärand pole enam haruldus.
Kolmandaks ärgu nüüd tehtagu üldistust, et Kivirähk on ainuke hea eesti kirjanik. Arvamus, mille kohaselt tiraaide kukkumise taga on kirjanduse kvaliteedi langus; tendents, et kirjanik ei kirjuta enam «rahvale», on sügavalt ekslik.
Probleem seisneb pigem mugavuseajastu lugejaskonna inertsuses. Tahaks näha, milline kirjastus suudaks tänapäeval turundusviguriteta müüa näiteks 45 000 eksemplari ükskõik millist kirjandusklassika kalliskivi. Aga varsti ehk suudabki?
Neljandaks tegu on vaid ühe aastaga, mitte lõplike arvudega. Nii et häda pole midagi. Vastupidi. Kivirähk on oma õigel kohal, nüüd tuleks lugejatel üha intensiivsemalt otsida teisi häid eesti kirjanikke (neid jagub).
Viiendaks miski häirib mind aime- ja ilukirjanduse läbimüügi ühepulgastamises.