Politsei-, piirivalve- ja migratsiooniameti liitmise kõige mõruma pilli peavad alla neelama 1400 mundrita tugiteenistujat, kelle seast kaotavad senise töö kümned raamatupidajad, pressiesindajad ja personalitöötajad.
Mammutameti loomine kärbib mundrita abiteenistujate hulka
30. jaanuar 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liitmisreform, millele siseminister Jüri Pihl lõi hääled sisse juba oma esimesel töönädalal mullu kevadel, saab homme oma avaristsed valitsuskabinetis. Ministrite roheline tuli toob idee oktoobris valitsusse tagasi lõppotsustamisele, positiivne vastus viib viimase aja suurima riigiasutuste reformi juba aasta lõpus parlamendi ette.
Kui siseministeeriumi graafik peab ja punast tuld teel ei näidata, läheb Pihli soov täide ja 2010. aastast alustab tööd Eesti kõigi aegade suurim riigiasutus. Selle nimeks saab ilmselt politsei- ja piirivalveamet ning praeguse seisuga töötaks seal 6982 inimest.
Eesliin jääb puutumata
Et ametite liitmise peaeesmärkideks on kasvatada riigis turvalisust, ühtlustada juhtimist ja vastutust, vähendada bürokraatiat, lõpetada tööde dubleerimine ning kõige tipuks mõistagi riigi raha kokku hoida, siis ei pelga siseministeeriumi juhtkond juba nüüd tunnistada, et nii suur hulk inimesi ei pruugi uude mammutametisse mahtuda.
Kolme ameti liitmise projektijuhi Marek Helmi sõnul on kindel see, et uue ameti koosseis ei suurene. «Kuid mingil juhul ei saa sellest ka nn koondamisreform, sest, arvestades Eesti demograafilist olukorda, on iga töökäsi arvel,» sõnab Helm. «Personali ümberkorraldused on aga paratamatud, see on fakt.»
Et iga turvalisuse eest eesrindel tööd rabav politseinik, piirivalvur ja migratsiooniametnik on juba praegu kulla hinnas, julgeb Helm lubada, et nende päid optimeerimisreha ei kratsi. Küll käivad selle alt läbi 1441 praegust tugiteenistujat alates koristajatest, majavalvuritest ja remondimeestest kuni raamatupidajate ja pressiesindajateni välja.
Poole vähemaks
Praegu on kolmes ametis üks tugiteenistuja iga kolme piirivalvuri, nelja politseiniku ja viie migratsiooniametniku kohta.
«Seda on selgelt liiga palju,» tunnistab Helm. «Kui suur peaks teenistujate arv uues ametis olema, see vajab veel analüüsi.»
Postimeest eile nõustanud ettevõtjad tegid karmi analüüsi Helmi eest ära, võttes hinnangu lähtepunktiks fakti, et 7000 töötaja peale on kolmes ametis hetkel kokku 100 rahandusega seotud teenistujat eelarvestajat, palgaarvestajat, raamatupidajat jne.
Üheksat äriühingut ühendavas turvakontsernis G4S, kus töötab kokku ligi 4000 inimest, on neid 32. 3500 töötajaga Eesti Põlevkivis 30, kellest kevadeks jääb alles 27. 1100-pealises Riigimetsa Majandamise Keskuses oli neid veel eelmise aasta lõpus 76, kuid uuest aastast jättis keskuse uus juht Aigar Kallas ametisse vaid 35.
Poole vähemaks
Nii Kallase kui ka Eesti Põlevkivi juhi Ilmar Jõgi sõnul on senised sadakond rahandustöötajat kolme ameti peale ilmselge luksus, eriti praegusel raamatupidamistöid lihtsustaval küberajastul.
«Alles jäid parimad, kellele maksame lahkujate arvelt rohkem palka,» ütles Jõgi. «Ja midagi pole juhtunud. Kõik toimib, ehkki töötajaid on poole vähem.»
Kas see, et praegu töötab kolme liidetava ameti peale kokku 46 pressiesindajat, on palju või vähe, ei osanud suhtekorraldusfirmade esindajad aga hinnata.
«Kui üldistavalt on avalikus sektoris kommunikatsiooniisikuid selgelt palju, siis sisejulgeoleku valdkonnas ei tohi nende arvelt kokku hoida,» lausus suhtekorraldusfirma Corpore juhataja Meelis Kubits.
«Ent kas 7000 töötaja kohta peaks neid olema 25, 50, 75 või 100, seda ei julge ma riigisektori eripärasid teadmata hinnata,» lisas Kubits.
Teenistujad ümberõppele
Helmi selgitusel on ka nende eesmärgiks dubleerimist vähendades jätta ametisse parimad töötajad, kellele saaks sel juhul maksta senisest suuremat palka. «Kuid ma kordan, rahu ja ainult rahu, kedagi ei visata lihtsalt niisama üle parda,» ütles projektijuht.
Nii on plaanis enne liitmisreformi käivitada mitmed täiend- ja ümberõppe võimalused, et pakkuda senisest tööst ilma jäänud teenistujatele võimalust ametit vahetada.
Hea näitena tõi Helm maksu- ja tolliameti liitmise, kus senisest tööst vabanenud raamatupidajad võeti tööle uurimisosakonnas ekspertidena.
«Miks ei võiks sama toimuda ka ühendametis, kuna majanduspolitseil on teadmiste ja oskustega inimesi alati tarvis,» selgitas ta.
Kommentaarid
Ene Rebane, kodakondsus- ja migratsiooniameti menetlusdirektor:
Kuna ühinemise eesmärk on turvalisema elukeskkonna tagamine ja kodanikule suunatud teenuste kvaliteedi tõstmine, siis meie näeme ühinemises pigem võimalusi, mitte piiranguid või negatiivseid mõjusid.
Kindlasti võimaldab ühendamine paremini ära kasutada ametites olevat arengupotentsiaali. Sisejulgeoleku tagamisel tuleb alati arvestada reaalsete ressurssidega, ja mida operatiivsemalt koostöö erinevate ametkondade vahel laabub, seda kiiremini ja efektiivsemalt suudetakse õigusrikkumisi tuvastada ja menetleda.
Seepärast ei näe meie ka ühinemise juures miinuseid.
Rein Orav, piirivalveameti staabiülem:
Ühendasutus annab võimaluse operatiivtasandil tegutsemist oluliselt parandada. Kiiret reageerimist vajavate sündmuste puhul saavad erinevad valdkonnad omavahel operatiivsemalt infot vahetada. Ka juhised sündmustele reageerimiseks tulevad ühest kohast, väheneb infomüra ja paraneb tegevuse koordineerimine. See tõstab operatiivsuse taset ning vähendab aja- ja ressursikulu.
Tulemuslikuks on kujunenud piirivalve ja politsei ühispatrullid, mis jätkuvad ka ühendasutuse raames. Ühispatrullid võimaldavad reageerida nii politseid kui piirivalvet puudutavatele väljakutsetele. See annab piirivalvuritele laiema võimaluse oma oskusi rakendada ning politsei ja piirivalve saavad töö käigus kogemusi vahetada.
Eestis on piirkondi, kus piirivalve on ainsaks alalise kohalolekuga võimuesindajaks mitmekümne kilomeetri raadiuses. Samas puudub piirivalvuritel praegu pädevus avaliku korra tagamisel osalemiseks. On olnud olukordi, mil piirivalvurite poole on pöördutud seoses avaliku korra rikkumisega, kuid piirivalve saab inimesi vaid korrale kutsuda.
Kui piirivalve omandab osaliselt politseilised õigused, siis on mitmeid piirkondi, kus piirivalve saaks õigusrikkumistesse operatiivselt sekkuda. Muidugi osutuks see võimalikuks vastava täiendusõppe korral. Laialdase oskusteabega inimestel on võimalus saada ka kõrgemat teenistustasu.
Proovikiviks võib saada ühendasutuse õigusliku aluse loomine, sest uus seadus peaks arvestama piirivalve ja politsei eripärasid.