Kivisilla eeslinn kujunes tähtsaks kultuuripaigaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See vaade on paljudele linlastele veel üsna tuttav – nii nägi Tartu maantee ja Sakala tänava nurk välja 1962. aastal.
See vaade on paljudele linlastele veel üsna tuttav – nii nägi Tartu maantee ja Sakala tänava nurk välja 1962. aastal. Foto: Erakogu

Tartu maantee algus oli üks vanemaid asustusalasid väljaspool vanalinna. Siis, kui meri ulatus kesklinna piirkonnas Narva maanteeni ja kaugemale, kulges Tartu maantee tee mööda praegust Raua tänavat Pirita ja Viimsi kanti.

Tegemist on kireva ajalooga piirkonnaga, mida nimetatud Jaani seegiks ehk Kivisilla eeslinnaks, hiljem ka Tornimäe piirkonnaks. Esimest korda mainitakse Jaani seeki 1237. aastal. Kivisilla nime sai ta hiljemalt 18. sajandil Tartu maantee alguses üle Härjapea oja ehitatud kivisilla järgi. Tornimäe tänava nimetus võis tuleneda sellest, et 18. sajandi algul oli seal üks majadest pikemalt üüritud Tornimäe Adama nimelisele mehele.

Venelaste vallutusretk

Kivisilla piirkonnas olid 1570. aastal, kui Vene väed piirasid Tallinna, verised kokkupõrked. Balthasar Russow kirjeldab Liivimaa kroonikas, et 17. jaanuaril 1571 vallutasid venelased Jaani seegi ning tulistasid seegihoone paksude müüride tagant linna. Juba samal õhtul tungisid aga linna kaitsjad seegini, vallutasid selle ja tegid vaenlasele soodsa tugipunkti maatasa.

Hiljem sai Tornimäe üsna hästi arenenud infrastruktuuriga piirkonnaks. Tolleaegsete majade ja tänavate asukoha määramist raskendab asjaolu, et 1944. aasta märtsipommitamises hävisid peaaegu kõik hooned. Hiljem muudeti ka tänavavõrku.

Näiteks ulatusid Tartu maantee ja Maakri tänav märtsipommitamiseni Estonia puiesteeni ning nende kahe tänava nurgal ehk praeguse kaubamaja piirkonnas asus kino Modern. 1930. aastatel rajatud esinduskino mahutas 650 vaatajat ning oli Tallinna suurim.

Praeguse Rävala puiestee alguses asus Estonia Seltsi hoone. Estonia Seltsi algatusel leppisid 1902. aastal viis üüriruumides tegutsenud seltsi kokku rajada ühine teatri- ja rahvamaja. 1904. aastal andis linnavalitsus selleks Uuel turul ka maa obrokirendile ja 1913. aastal valmis Estonia teatri- ja kontserdihoone.

6. novembril 1906 asutati Estonia Seltsi toetusel 11 palgatud näitlejaga kutseline teater, mis tegutses Estonia Seltsi ruumides. Seda päeva peetakse kutselise Estonia teatri sünniks ning teatri omaaegset asukohta tähistab 2006. aastal püstitatud mälestussammas praeguse Rävala pst alguses.

Aastatel 1930–1944 tegutses Väike-Tartu maantee ja Maakri tänava nurgal ka Tallinna Töölisteater. Sellel 1926. aastal rajatud teatril oli oluline roll linna teatrimaastiku mitmekesistamisel. Kuni 1926. aastani palgati igaks lavastuseks eri trupp ja lavastaja, 1929. aastast oli teatril oma juhtkond, näitejuhid ja trupp.

Piirkond oli oluline ka Tallinna juudi rahvusest elanikkonnale. Töölisteatrist teisel pool üle Maakri tänava asus rabi maja, selle kõrval juudi sünagoog. Vana sünagoogihoonet kasutati 1882. aastani, mil maja lammutati ning asemele ehitati uus nn suur sünagoog.

Ehitustööd lõppesid 1884. aastal, paraku hävis esinduslik hoone 1944. aasta märtsipommitamises ning säilinud varemed lõhati 1947. aastal. 1904. aastast tegutses samas Tornimäe ja Väike-Tartu maantee nurgal ka juudi kool.

Kohalike elanike mälestuste järgi oli ümbruskonnas mitu juudi poodi. Juudi kaupmehed olid ebausklikud – esmaspäeva hommikul tuli kaup esimesele kliendile kindlasti maha müüa, vastasel juhul tõotas kogu nädal äriliselt lörri minna. Need, kes seda teadsid, püüdsid esimesena poodi sattuda.

Maakri 30 (tollal 28/30) asus E. Lenderi tütarlaste eragümnaasium, see legendaarne kool tegutses juba 1907. aastast. Algul oli õppekeeleks vene keel, alates 1918. aastast eesti keel.

Maakri 19/21 tegutses saapavabrik, mille eelkäijaks oli 1877. aastal asutatud Theodor Grünwaldi nahavabrik. 1940. aastal ühendati aktsiaseltsiga Union teisi nahavabrikuid ning uus ettevõte nimetati kombinaadiks Union, millest 1950. aastal sai Kommunaar.

Tornimäe tänava ja Tartu maantee nurgal oli ka Lootuse seltsi maja. 1877.–1940. aastani tegutsenud seltsis harrastati näitemängu ja koorilaulu. Kuni 1890. aastateni oli Lootuse seltsi näitemängude tase Tallinna seltside seas kõrgeim.

Ajalooline maja

Lootuse seltsi sega- ja meeskoori juhatasid Konstantin Türnpu, August Topman jt. Selts korraldas 1880. aasta üldlaulupeo ning 1896. koos Estonia Seltsiga VI üldlaulupeo.

Suur-Tartu maantee 11 asus 1930. aastatel Riigi Kunsttööstuskool, tänapäeva kunstiakadeemia eelkäija. Lisaks asus kinnistul mitu maja. Ühes neist toimus 1918. aasta 19. veebruaril Eesti iseseisvuse seisukohalt tähtis sündmus: päev pärast seda, kui Saksa väed alustasid taas pealetungi, andis Maapäeva vanematekogu seal võimu üle Eestimaa Päästmise Komiteele.

Samas kiideti heaks Eesti iseseisvusmanifesti tekst ning otsustati kuulutada Eesti Vabariik Vene ja Saksamaa vahelises sõjas erapooletuks. Maja pidas vastu ka märtsipommitamisele, kuid Nõukogude võimudele selline ajalooline hoone ei meeldinud ning heas korras ehitis otsustati lammutada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles