Meessaatejuht ei ole naissaatejuhist targem
Meediaarvustus: mõned tundelised sõnad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjutades kiitvalt ETV saatesarjast «Pereelu» (Postimees, 7. veebruar), märgib Esme Kassak: «Teatavat tunnetuslikku tasakaalu toob seegi, et pereteemat on pandud vedama meesterahvas.» Ootamatu väide. Kas tõesti soovis arvustaja väita, et tänu meessoost saatejuhile Hannes Hermakülale kannab saatesari rohkem tunnetuslikke väärtusi, s.o teadmistepõhist sisu, kui seda oleks suutnud pakkuda naisterahvast saatejuht?
Kindlasti ei tahtnud kirjutaja naissugu halvustada, küllap ta kiirustas ega mõelnud, et sõna «tunnetus» loetakse eeskätt tuntud terminina (EE lk 618: tunnetus teadmiste saamine), pidades silmas saate tundmuslikku, s.o emotsionaalset mõju. Küllap mõistis kõnealust lõiku mingi osa lugejaist nii, nagu oli mõelnud autor. Pealegi seisab selle väite lähedal lause: «Tõsiasi, et saatejuht ise on sarmikas pereisa, kisub kindlasti teleri ette rohkelt emmesid.» Seega, osutatud lõik ei räägi saatejuhi teadmistest, kuid see teadmine tuleb välja peilida ridade vahelt.
Sügisel panin kõrvale kunstiakadeemia professori Kadri Mälgu essee (Postimees AK, 13. oktoober, 2007). Kirjeldades disainipoe külastust Göteborgis, ütleb Mälk: «Külastan selliseid kaubahoove peamiselt tunnetuslikust huvist.» Siin pole midagi mõistatada kunstiteadlasel on huvi võimalikult rohkem näha ja teada saada. Ent järgnev «ka sotsioloogilis-professionaalsest huvist» sunnib kunstiinimese vaatevinklist lähtuvat lugu lugedes otsima seda tera, mis ulatuks väljapoole sotsioloogilist-professionaalset käsitlust.
Kahjuks midagi sellist ei leia ja tekib kahtlus, et siingi pidas autor silmas emotsionaalset mõju, mida ootab endas tekkivat disainividinate kauplustesse sisenedes.
Hea haridusega inimesed tavaliselt hoolivad sõna täpsusest. Väljendid «tunnetuslik huvi», «tunnetuslik väärtus», «tunnetuslik tase» jne on mulle mällu kinnistanud ajakirjandusõppejõud Juhan Peegel; isegi mõned kuud enne siitilmast lahkumist tarvitas ta umbes tunniajalise vestluse sees paaril korral sõna «tunnetuslik». Need tema lausumised jäid meelde küllap ka seepärast, et kuulsin varasemast ajast tuttavat sõnakasutust.