Pisivarguste oluline kasv ja liiklushuligaanide karmim kohtlemine on loonud tobeda olukorra, kus sajad trellide taha mõistetud seaduserikkujad naudivad vabadust, sest arestimajad on kurikaeltest pungil täis.
Arestimajad on pilgeni pisisulisid täis
18. veebruar 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki järjekorrad arestimajade uste taga on politseile juba ajalooline probleem, pole need viimase kümnendi jooksul olnud kunagi nii pikad kui praegu. «Nii keerulist olukorda seni polegi vist olnud, kus vanglad on täis ja arestimajad puupüsti täis,» sõnas politseiameti peadirektor Raivo Aeg Postimehele.
Reedese seisuga oli arestimajade järjekorras 1012 inimest, kelle kohus on väärtegude eest kuni 30 päevaks platele saatnud. Arestipäevade arv, mille järjekorras ootajad peavad ära kandma, küünib üle 12 000.
Ehk kui arestimajas oleks näiteks vaid üks kamber ja pisisulid peaks seal ükshaaval järgemööda istuma, pääseks viimane sinna 32 aasta pärast. Kõige teravam on seis kuritegevuse keskuses Tallinnas, kus Põhja prefektuuri 90-kohalise arestimaja sabas on 844 seaduserikkujat, kel kandmata kokku 11 357 arestipäeva.
Karistused aeguvad
Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna direktori Tarmo Miilitsa sõnul teeb olukorra täbaraks asjaolu, et arestimajade umbtäitumus päästab mitmed arestandid sootuks karistusest. Nimelt aegub väärteo eest määratud arest 18 kuud pärast kohtu otsust.
«Nii läheb pea iga päev kahjuks kellegi karistus hapuks, mistõttu üritatakse iga hinna eest järjekorra lõpus istuvad paadunumad sulid kohe kambrisse pista, kui koht vabaneb,» ütles Miilits.
Vaba pind on arestimajas aga kulla hinnas, sest üksnes Põhja politsei «toodab» iga kuu 800 uut arestipäeva uute kinni püütud pättide arvel.
Arestipäevade nii suure pealetungi ja sellest tingitud järjekordade kasvu üks peamine põhjus peitub alla 1000-krooniste pisivarguste dekriminaliseerimises mullu märtsist, mille tõttu kasvas varguste hulk võrreldes 2006. aastaga mullu 40 protsenti.
Nii moodustavadki lõviosa arestimaja sabast narkomaanid, kes oma igapäevase doosi nimel kaupluste lettidel kuritegelikku inventuuri teevad ja enamasti vahele jäävad.
Põhjuseks tubli töö
Osalt just õiguskaitsjate endi jõulisem ja tublim töö ongi politsei nurka mänginud, sest nii nagu narkomaanide nii on ka liiklushuligaanidest arestantide hulk kõvasti tõusnud pärast mullu mais roolipättidele kuulutatud sõda.
Ainuüksi roolijoodikuid võeti möödunud aasta lõpuks rajalt maha 16 protsenti enam kui tunamullu. Tabatud kiiruseületajate hulk, kellest paadunumad arestimajalobile saadetakse, kasvas aga 78 protsenti.
Vahialuseid rohkem
Nii on võrreldes mullu suvega iga päev arestimajas väärteokaristust kandvate isikute hulk kasvanud praegu kahekordseks 42-lt ligikaudu 92-le.
Arestantide arvu kasvule pressivad teiselt poolt vastu kohtu loal vahi alla võetud kuritegudes kahtlustatavad, keda läinud suvega võrreldes istub arestimajades või eeluurimisvanglates 100 isiku võrra enam.
Tõsiseks tõkkeks järjekordade likvideerimisel on see, et praegune seadus ei luba Tallinna liiklushuligaani kodukohast kaugemale arestimajja istuma pista. Nii on politseijuhid väga tõsiselt iga vaba pinna nimel alustanud heitlust vanglatega, et eeluuritavad arestimajadest vanglatesse nii palju kui võimalik ära viia, sest vahialuste hoidmist suvalises riigi otsas ei keela miski.
Esimese võidu on politsei juba saavutanud. Vanglatesse õnnestus pressida 50 inimest, kes kandsid vangla asemel karistust arestimajades.
Lühiajalise okivangistuse teeninutest, keda oli reedel arestimajades 41, pääseb politsei 2009. aasta jaanuarist, kui seadusmuudatusega võib neid hoida ka vanglas, seni aga vaid elukoha- või kuriteojärgses arestimajas.
Jõuline arestimajadesse järjekorras ootajatele kohtade vabastamine on omakorda löögi alla seadnud vanglad, kus uutele eeluuritavatele kohti napib.
Väidetavalt oli läinud nädala keskel olukord nii ärev, et Tallinna vanglas ja arestimajas ruumi enam ei olnud ja värskelt ühe kurjategija vahistanud Põhja politseinikele pakuti ainsaid vabu kohti Lääne- või Lõuna-Eesti politsei arestimajades.
Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse juhataja Priit Post möönis, et vanglad on eeluuritavate jaoks tõesti täiesti täis.
«Meil on politseiga lausa online-ühendus sisse seatud, et kohe, kui kuskil koht vabaneb, siis see ka täidetakse,» sõnas Post. «Fakt on aga see, et ühtki kurikaela ukse taha ei jäeta, ja kui vaja, veetakse kinnipeetavad vabale kohale ühest Eesti otsast teise kas või öösel.»