Kaitsepolitsei ja politseiameti juhtide igahommikused vaibalkäigud Pagari tänaval on hea ja värske näide siseminister Jüri Pihli juhtimispoliitikast, mis iseloomustab tervet ta tulemustele ja kontrollile rajatud esimest tööaastat.
Vaibalkäigud ja otsekõned Pihli jõuline enesekehtestamine
6. märts 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebruari algusest alates võib kapo peadirektori Aldis Aluse ja politseiameti juhi Raivo Aegi järgi kella õigeks panna, sest esimene astub siseministeeriumi uksest sisse pea igal hommikul kell 8.00 ja teine 8.15.
Ehkki hommikuste vestluspartnerite väitel on vaibalkäigud vabatahtlikud ja mõeldud jooksvate argiteemade arutamiseks, on sel küljes Pihli ammuse, juba kapo peadirektori päevil tekkinud kombe mekk.
«Pidevalt kontrollida, hoida pinges ja tekitada piinlikkust, kui alluvail pole iga hommikul uusi saavutusi ette kanda,» selgitas üks Pihli alluv uue korra mõtet Postimehele. «Kontrollida ja nõuda, et juhid omakorda seda vilkamalt kontrolliksid ja nõuaksid oma alluvatelt. See on Pihli oskus end kehtestada ja ta on sellega ideaalselt hakkama saanud.»
Kirsiks tordile on Pihlile muidugi info, mille eest iga ajakirjanik maksaks kullahinda. Uudised jõuasutuste möödunud päeva tähtsündmustest, kurjategijate tabamistest ning prognoosid, kelle käed lähiajal lukku lüüakse.
Ikka selleks, et minister oleks tähtsündmustega kursis ega peaks ajalehest lugema, kui jälitajad taas mõne tähtsa tegija kinni nabivad.
Nii nagu oli Mustvee ekslinnapea Gennadi Kulkovi loo puhul, kui Pihl olevat ägestunud, kuuldes alles «Pealtnägijast» mullu novembris, et politsei on mehe juba ammu paljastanud seoses volikogukaaslase mõrva tellimisega.
Pihli kolm hobi
Kui kapo juhi Aluse hommikuste ettekannete sisu on keeruline isegi ette kujutada, kuna ameti tegevust katab saladusepitser, siis politseijuht Ae- giga on lihtne. Värskete jälitusuudiste kõrval on Pihlil politseiametiga seoses pidevalt kolm lemmikteemat: liiklussurmade, arestimajade ja pisivaraste statistika. Kui arvud ei ole head, kõlab Pihli karm küsimus miks?
Liiklussurmad on Pihlile tema esimesest ministrikuust nii tundlik teema, et iga hukkunuga avarii järel võtab ta kõne prefektile, kelle piirkonnas õnnetus juhtus, ning nõuab vastust, mida oleks saanud teha selle ärahoidmiseks.
«Pidevalt on n-ö ora tagumikus,» kirjeldas küsitlusi üks kõrge politseiametnik. «Pihlile sobivad üksnes head tulemused, mille jahtimine osalt tõsist stressi tekitab, sest iga puu taha patrulli panna on ju võimatu.»
Ometi on stress end ära tasunud. Pihli sõjakuulutus roolihuligaanidele pärast mullust musta suve tõi liikluspatrullide suurendamise ja lauskontrollid. Septembrist alates hukkus liikluses iga kuu ligi poole vähem inimesi kui aasta varem samal ajal. Tänavune jaanuar oli taas miinuses 17 surma mulluse 10 vastu.
«Pihli taktika on lihtne. Kui liikluse eest vastutav korrakaitsepolitsei juht prefektuuris ei saa oma tööga hakkama ehk surmade arv kasvab, siis järsku on õigem tal puhata lasta ja uus mees tema asemele panna,» kirjeldas sama liini politseinik mõjutustaktikat, mis sunnib igal mehel töökaotuse hirmus jalad kõhu alt välja võtma.
Pihli pidev kontroll
Just korrakaitsepolitsei juhid saavadki praegu kõige enam vett ja vilet, sest neile alluvad ka arestimajad, mille taga ootab tuhandepealine liiklushuligaanide ja pisivaraste saba.
Et kõige paadunumate kurikaelte jaoks oleks pidevalt arestikambreid võtta, vaatab Pihl isiklikult igal esmaspäeval üle arestimajade täitumuse ja näitab kätte nipid, kuidas sinna n-ö jõuga vabu kohti juurde tekitada.
«Üldjoontes on Pihl korrakaitsepolitseiga rahul, sest esimesed head tulemused on juba käes ja tulemustele rajatud kord on rutiiniks saanud,» lisas üks siseministeeriumi ametnik. «Sel aastal pöörab Pihl karmima pilgu kriminaalpolitsei reformimisele.»
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg on igahommikustest käikudest Pagari tänavale prii. Osalt muidugi seetõttu, et Timbergi tööpõllult ei tule nii põnevat infot. Teisalt põhjusel, et Pihl peab päästeametit tema debüütaastal pikima arenguhüppe teinud allüksuseks. Ja põhjust on.
Päästjad võisid tulemustejanusele Pihlile jaanuaris julgelt raporteerida, et mullu hukkus leekides märkimisväärselt vähem inimesi kui 2006. aastal 164 asemel 131. Tänavused esimesed kaks kuud on samuti plussis mulluse 30 asemel 24 tulesurma.
Päästeametnikud tunnistavad, et Timberg ei pääsenud siiski päris ilma Pihli rusikapõrutuseta lauale. Tulesurmade statistikal pidevalt näpuga järge ajav Pihl kutsus mullu mehe aru andma kohe, kui jooksva kuu traagilised arvud eelmise aasta omale järele hakkasid jõudma.
Makske naabritädile
Pihli ei huvita päästjate vastused stiilis, et lohakate eluheidikute tulesurm mahajäetud maja diivanile unustatud suitsukonist ei sõltu otseselt neist. Ministrit ei huvita, kuidas saavad päästjad teha ennetustööd asotsiaalide seas. Elud peavad päästetud saama iga hinna eest.
Nii on päästjate seas kuulsaks saanud Pihli sõnum mullu suvest, et kui teisiti ei saa, siis makske raha naabritädile, kes kustutaks igal õhtul napsimeeste konid enne uneaega ära.
Ennetusrahaga on lõpuks ometi hästi: 2005. aasta naeruväärse 300 000 krooni asemel on tänavu kasutada 40 korda rohkem 12 miljonit.
Kõige enam paneb Pihli aga rõõmust käsi hõõruma see, et hoolimata kriitikast õnnestus päästeameti reform, kus tuletõrjujate tööaeg kahandati 24 tunnilt 12-le. Väide, et mehed lahkuvad ühiselt töölt, on osutunud blufiks esimese kahe kuuga lahkus 19 inimest, kuid tööle on tulnud sama ajaga 45.
Ainus, kellega siseminister pole senini ühist keelt leidnud, on piirivalveameti juhtkond. Komistuskiviks on ja ilmselt ka jääb Pihli esimesel töökuul, mullu kevadel käima lükatud idee liita 2010. aastaks politsei-, piirivalve- ja migratsiooniamet.
Mõne aasta tagusest kaitseväe otsusest piirivalvurid oma katuse alt välja tõsta juba niigi ränga hoobi saanud rohemundrimeestele tundub Pihli reform kui lõplik näkkusülitamine kotkale nende vapil. Sest ilmselgelt pole see üks-pluss-üks liitmine, vaid piirivalve jõuga viimine politsei alla.
Jättis medalitest ilma
«Ajal, kui mujal Euroopas piirivalvet, vastupidi, just tugevdatakse, üritab ta meist teha ei tea keda kodutülilahendajaid ja pätipatrulle. Ent see ei ole töö, mille pärast inimesed väikest palka trotsides siin aastaid töötasid,» sajatas Postimehele üks piiriohvitser.
Ministeeriumi arvates pole piirikaitsjad siiski päriselt mõistnud reformi motiivi ja on omadega kinni jäänud 1990. aastatesse, mil polnud probleemi tööjõuga ja kaitset nõudis kogu Eesti piir.
Väärmõistmise vohamist heidetakse Pagari tänaval ette just piirivalve juhtidele, kes pole Pihli reformi vajadust 21. sajandi kontekstis alluvatele piisavalt või üldse mitte selgitanud.
«Kui piirivalve üks esiotsa mees räägib alluvatele juba suvest, et olge rahulikud, niikuinii seda reformi ei tule, sest Ansipi valitsus enne kukub, siis polegi midagi head loota,» väitis üks Pihli alluv.
Oma vimma kannavad ministri peale piirivalve personalitöötajad, sest vabariigi aastapäeva eel jättis Pihl nood terves rivistuses ilma piirivalve peadirektori Roland Peetsi väljakirjutatud teenetemärkidest ja kõrgematest auastmetest.
Põhjus oli lihtne. Pihli ametiaasta jooksul on niigi inimeste puuduse all vaevlevast piirivalvest lahkunud 184 piirivalvurit, kellest 47 olid ohvitserid, kelle asemele suudeti ametisse meelitada 113 ametnikku. Ainuüksi tänavu kahe kuuga on lahkunud juba 31 piirivalvurit, kelle asemele palgatud vaid 12 inimest.
«Järelikult, nagu Pihl tavatseb öelda, ei ole piirivalve personalitöötajad palka, ehk antud juhul medaleid ja pagunikuppe, välja teeninud,» täpsustab Pihli alluv.
Seega nagu väitsid ligi veerandsada Pihli alluvat, kellega Postimees suhtles, kokkuvõtvalt kord ja kontroll on ministeeriumis karmim kui kunagi varem.
«Pihl ei ole lasknud end tõrjuda eemalseisvaks ministriks, nii nagu ta omal ajal ise toonaste siseministritega tegi, vaid on end jõuliselt kehtestanud,» ütlesid alluvad.
1 küsimus
Siseminister Jüri Pihl andis lühikese vastuse Postimehe viiele küsimusele teemal, miks käivad kapo ja politseiameti juhid pea igal hommikul tema juures vastuvõtul.
Jüri Pihl
siseminister
Aldis Alus ja Raivo Aeg pole kohustatud igal hommikul ministri kabinetis aru andmas käima. Tööasjade paremaks korralduseks on minu ajakavas igal hommikul, kui viibin tööpostil, reserveeritud pool tundi.
Meil on peadirektoritega kokkulepe, et juhul kui on vajadus ministriga pakilisi tööasju arutada, olen sellel ajal nende jaoks oma kabinetis kättesaadav.
Selles ei ole midagi erakordset.
Paljudes riikides on tavaline praktika anda siseturvalisuse eest vastutavale ministrile jooksvalt ülevaade haldusala tähtsamatest küsimustest.