Hiire rubriiki huvitavad muidugi eeskätt arvutid. Protsessorite ja videokaartide (eks ole ju videokiip ka protsessor) võimsused tõusevad kogu aeg ning suur osa sellest läheb endiselt soojuseks. Vaatame, kui palju tarbib üks keskmine mänguarvuti.
Arvuti toiteploki tagaküljele on kirjutatud 400 W. Kas kogu see energia kulutatakse siis kogu aeg ära, kui arvuti sees on? Ei sugugi. Tühikäigul, s.t niisama seistes, veebis surfates või kirja kirjutades on tarbitav võimsus 150 W ringis, sõltub arvutist. Pilt muutub oluliselt, kui tõmmata käima mõni kõrge resolutsiooniga video või nõudlik mäng arvuti saab 100% koormuse, ventilaatorid hakkavad undama ja seinast imetakse umbes 250 W. See pole veel kõik. Monitori on kah vaja. Tänapäevased LCD-ekraanid vajavad pildi näitamiseks taustvalgust ja maksimaalsel heledusel neelab 21 monitor
4050 W ringis. Ootereiimis kasutab seesama monitor 5 W ringis lihtsalt niisama.
Sul on kodus wifi-seade? Lülita ka see wifipurgike välja, kui keegi parasjagu arvuteid ei kasuta. Muidu istub niisama ja kiirgab elektrienergiat raadiolainete kujul laiali.
Enamasti ongi kõige hullemad raiskajad seadmed, mis parasjagu midagi ei tee, vaid ootavad sinu järel. Oletame, et vaatad päevas kolm tundi telekat. Ülejäänud 21 tundi istub see telekas lihtsalt ootereiimis, oodates, kuni keegi koju tuleb ja pulti vajutab. Istub ja tarbib energiat, mudelist sõltuvalt paar-kolm vatti ikka. Samamoodi teevad igasugu kodukino- ja stereoseadmed. Kustuta õhtul toas tuli ära ja vaata, kui palju punaseid silmakesi sulle vastu vaatab. Igaühe taga istub väike kratt (sinu enda laiskus) ja imeb elektrit. Veel hullem on see, et mitmeid odavama otsa seadmeid polegi võimalik ilma saba seinast tõmbamata vooluvõrgust eraldada. Sel juhul oleks kaval hankida endale kvaliteetne maanduste ning lülitiga pikendusjuhe. Topi kõik oma meelelahutuskeskuse lustikummutid sinna sabapidi sisse ja saad nad kõik ühe nupuvajutusega Eesti Energiast lahti lülida.