Vahel otsustab lause mõtte üle koma asukoht:
- Mõista, mitte valesti aru saada.
Mida naaber minust mõtleb?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahel aga see, kui teravad kõrvad on naabril.
«Kuidas ma seda teen?» karjun takkajärele oma mehele, kes poole jutu pealt! kõnnib teise tuppa asjatama.
«Mida?» hõikab mees vastu, «Mida sa tahad teha?»
«Ma tahan sul m**** maha lõigata!» üürgan.
Krapsti! on mees mu kõrval ja hoiatab muigvelsui: «Hull, mida naabrid mõtlevad, kui sa niimoodi karjud!»
Tjah. Mõista mitte, valesti aru saada konteksti teadmata on see õige lihtne. Kuigi t e g e l i k u l t tähendas mu hõige süütut soovi digifotot töödelda. Ilus pilt tuli välja: meie tütar Krata seisab vanniäärel ja naeratab vees lebasklevale isale. Nii ilus, et näitaksin heameelega ka Krata vanavanematele. Kui ainult need kubemekarvad läbi vee ei mustendaks...
«Kas saaks pildi ääre maha lõigata?» uurin.
«Ma ei tea praegu, kuidas seda korralikult teha,» tähendab mees, ja lõikab kiire käeliigutusega strateegilisest kohast tüki välja. Fotole jääb valge nelinurk.
Mõtlen väga-väga vaikselt: mees lõikas endal ise m**** maha. Rääkimine ju hõbe ja vaikimine kuld, kui naabrite kõrvadele mõelda.
Järgmisel päeval, kui Krata pistab riietudes käe läbi pluusikaeluse, taban end kõvahäälselt selgitamas: «Vale auk!» Appi! Nii polegi ju võimalik rääkida, et seda ei saaks valesti mõista!
«Ma ise nägin!» pakub sama häid võimalusi valesti mõistmiseks kui «ma ise kuulsin!». Adun seda hetkel, kui näitan kahel käel korraga keskmist näppu. Ega ma üksi. Sama esti teeb ka kõhn mees, kelle seljal lookleb must pats. Ja kõrgekontsalistes saabastes hoolikalt meigitud blondiin. Ja täpilise põllega naerusuine tädi. Ja paljud teised, terve saalitäis täiskasvanuid ja lapsi. Rebides selle hetke kontekstist välja: mida võiks mõelda saali aknast sisse kiikav naaber? Kas ta taipaks, et mudilaste mänguhommikul on rahvalik näpumäng jõudnud Pikk-Peetrini?
Mõista, mitte valesti aru saada, palun! Rääkimine hõbe, m õ i s t m i n e kuld niisugune vanasõna meeldiks mulle hoopis rohkem kui algupärand. Sellegipoolest on tore, et alt-naabrid kavatsevad oma lage helikindlamaks muuta. Mõistmine võib ju kuld olla, kuid hea heliisolatsioon on plaatina.