Unelmatereis Hiinasse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Postimees.ee

Meelelahutusportaali elu24.ee peatoimetajal Anu Saagimil täitus ammune unistus – paari nädala eest naasis ta Hiinast, kus käis imetlemas ligi 2200
aastat tagasi maetud elusuuruses terrakotasõdalasi.

Hiina Rahvavabariigi suurimasse linna Shanghaisse viis Saagimi preemiareis. «Võisin sõita ükskõik millisesse maailma punkti, aga mille eest, ei ütle,» jääb naine salapäraseks. Eksootilise, pisut pahelise Shanghai kasuks otsustas Saagim seetõttu, et sellest umbes tuhande kilomeetri kaugusele Xiani linna lähedale on maetud keiser Qin Shi Huangi terrakotasõdalased. «Terrakotamehikesed on mind juba ammu erutanud. Olin neid dokumentaalfilmidest näinud,» räägib Saagim.

Põletatud savist sõjameeste ja hobuste armee valmistati keiser Qin Shi Huangi soovil ning maeti koos temaga veidi rohkem kui 200 aastat enne meie ajaarvamist. Kujude ülesanne oli kaitsta imperaatorit hauataguses elus. Kuna terrakotafiguuride prototüüpideks olid keisri sõdalased ja töömehed, on igal elusuurusel kujul erinev ilme. «Olin jahmunud, et kujud on nii pikad, kuid giid selgitas, et sõdalasteks valitigi ainult kõige pikemad mehed. Päikesevalguse käes on värv kujudelt tuhmunud, aga nad on siiski ilusad. Nende nägemine oli tõeline emotsioon – väikse unelma täitumine,» tunnistab Saagim.

Muinasjutuline vanalinn

Shanghais vaimustus ta vanalinnast ja Yuyuani pargist, mis on pikitud täis väikesi sädelevaid basseine, varjulisi puhkepaiku, bambuse- ja jasmiinipeenraid ning muinasjutulisi puumajakesi, mida ehivad kaarjad katused ja deemonid. «Linnaosa meenutas jaapani animafilmi «Vaimudest viidud», mis on minu kaheksa-aastase poja Robini lemmik,» mainib Saagim. «Ta tundis end kui muinasjutus. Heledapäine Robin oli, muide, hiinlastele omaette vaatamisväärsus. Tänaval paluti minult tihti luba teda pildistada või filmida.»

Šoppamine on Saagimi sõnul Shanghais mugav, sest tänavakaupmehed ei ripu varrukas ja butiigid on üle külvatud maailmakuulsate kaubamärkidega.

Sisseoste tehes leidis naine end mitmel korral kentsakast olukorrast. «Niipea kui ulatasin müüjale Master Cardi, hakkas ta itsitama. Tuli veel kolm müüjat ja nemad ka itsitavad. Võtsid mu juhiloa ja võrdlesid andmeid, rääkisid omavahel ja raputasid päid. Lõpuks võeti kaart pika hambaga vastu, ma ei saanudki aru, milles oli probleem, sest inglise keelt nad ei rääkinud. Ei saa ju olla, et uhkes supermarketis näeb müüja sellist kaarti esimest korda!»

Kaotas kohviisu

Viimasel päeval osteti Robinile hunnik mänguasju, mis kohvrisse ära ei mahtunud. Nõnda ei jäänud emal muud üle kui tormata hommikul enne lennuki väljumist tänavale ja otsida üles võltsitud firmakottidega kaupleja. «Kui olin ühel kratist kinni saanud, viidi mind haisvasse tagahoovi. Läksime sealt tükk aega sinka-vonka mööda kitsaid treppe. Ühel hetkel mõtlesin, et siit ma elusana välja ei tule, ja hoidsin oma ehtsast Gucci kotist kõvasti kinni. Lõpuks jõudsime mingisse urkasse, kus oli lademetes Gucci, Louis Vuittoni ja Fendi võltskotte. Kõige naljakam oli see, et olin eelmisel päeval tänavakauplejatele nähvanud, et mina feiki ei osta,» naerab Saagim.

Lisaks ostlemisele nautis ta maitsvaid Aasia köögi hõrgutisi ning tutvus teemajades eri teesortide ja tee valmistamise viisidega, mille tulemusel kaotas kohviisu. «Ma ei teadnud näiteks, et kõik puruteed tuleb vähemalt korra vahetult enne tarvitamist tulikuuma veega läbi loputada. See avab teelehed, -õied või -varred, et aroom paremini valla pääseks, ning ühtlasi puhastab need tolmust. Samuti lastakse teelehtedel või -õitel haududa kuumas vees vaid paar minutit enne serveerimist. Üks korralik hiinlane vist minestaks, kui näeks, kuidas meil kohvikutes teepuru kannu ligunema jäetakse.»

Shanghailased paistsid Saagimile töökate ja sõbralikena. «Küsisin ühelt taksojuhilt, mida ta riigikorrast arvab, ja tema vastas, et on rahul. Aga kui pärida Tiibeti kohta, öeldakse, et lääs ei tohiks nende asjadesse sekkuda.»

Valitsuse kontrollivat kätt sai tunda ka Saagim. «Hetkel, kui CNNi või BBCi uudistes tehti Tiibetist juttu, jäi telekas plaksti pimedaks. Elu24-le ei saanud veebis üldse ligi, jeeli-jeeli pääsesin Delfisse.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles