Londoni räpasus on mind alati okeerinud. Kas on raske palgata paarkümmend pakistanlast, kes uulitsad puhtad hoiavad? Kas on raske selgitada linnakodanikele, et toidujäänuseid, ööpottide sisu ja tapetud lemmikloomi pole viisakas aknast välja loopida? Elame XXI sajandil, Londoni elanikel oleks juba aeg kanalisatsiooni hüvede kasutamist ja prügi sorteerimist õppida. Pange mu sõnu tähele: konservatiivsus hügieeniküsimustes läheb anglosaksidele veel kalliks maksma!
Noorpõlves sai bändiga Hamburgi lõbumajades esinemas käidud. Fritsude puhtus ja akuraatsus oli lihtsalt hämmastav. Tänavad läikisid puhtusest, mitte ühtegi suitsukoni ega papist kohvitopsi ei vedelenud maas, terve linn lõhnas kenasti kloori ja majapidamisgaasi järele. Lõbumajade personalist pole mõtet rääkidagi. Naised esinesid hoolikalt triigitud mundrites ja läikivates säärikutes, tõrvikuid kandvate lõbutüdrukute kolonnid marssisid trummipõrina saatel mööda punaste laternate rajooni ning tervitasid kliente hoogsa käetõstmise ja hüüatusega «Sieg heil!»
Mitte et ma elu mandril idealiseeriksin. Kaugel sellest! Näiteks teed või muna peekoniga ei osata teiselpool Kanalit valmistada. Rääkimata huumorist. Briti alama jaoks pole midagi piinarikkamat kui taluda eurooplaste kohmakaid «teravmeelsusi». Ma saan aru küll, et germaanlased ja teised barbarid on nüüd tänu Euroopa Liidule meie liitlased ja neid tuleks kohelda siidkinnastes, aga andke andeks: Monty Pythoni tasemeni ei küüni nad kunagi.
Veeretades nõnda vaimurikkaid mõtteid, ukerdasin Buckhingami palee poole, turnides akrobaadi osavusega üle prügihunnikute ja põigeldes akendest lendavate kassikorjuste ning solgijugade eest, millega londonlased möödujaid enne teejoomist kostitada tavatsevad.
«Meil oli siin vahepeal täielik Mahtra,» õhkas Tema Majesteet kosutavat joomaaega serveerides. «Windsori lossis käisid prantslased!»
«Tohoh!» jahmusin mina. «Sussexis tabati jõuk immigrante, kes tegelesid suvilate rüüstamisega. Kas tõesti murti kuninglikku residentsi sisse? Eks nad eurotunneli kaudu tulid muidugi. Ma olen alati öelnud, et eurotunneli rajamine oli ränk eksitus. Mis nüüd prantslastel viga Suurbritannias vargil käia istu aga rongi ja sõida nagu härra. Oleks viimane aeg see neetud salakäik tsementi täis valada. Ah et prantslased käisid Windsoris! Sa taevane arm, kas kahjud olid suured? Mis ära viidi? Miks valvemeeskond midagi ei märganud?»
«Rahunege, armas Ringo!» ütles kuninganna Elizabeth II leebelt. «Need ei olnud vargad, vaid Prantsuse president musjöö Nicholas Sarkozy koos abikaasaga. Ära ei viidud midagi, me ise olime kodus ja hoidsime külalistel kogu aeg silma peal. Ma isiklikult lugesin hõbelusikad üle, mitte ühtegi ei olnud puudu.»
«Vaata aga vaata!» lasin tunnustavalt vilet. «Või konnaõgijate ninamees sitsis Windsoris! Seda nalja oleks küll näha tahtnud. Kuidas teil õnnestus Sarkozy kinni püüda? Hea töö igatahes! Ma loodan, et saite nende eest kopsaka lunaraha.»
Monarh selgitas, et kuna Prantsuse president viibis Suurbritannias riigivisiidil, polnuks sünnis külalisi pantvangi võtta, ehkki kiusatus oli suur.
Ma kuulasin valitseja juttu pettumusega.
«Ja lasitegi linnukestel lihtsalt niisama minema lennata? Mitte pennigi maksmata? Valitseja, pean tunnistama, et teie südameheadus on grandioosne.»
Elizabeth II jutustas, et Prantsuse president olevat oma välisele tahumatusele vaatamata siiski enam-vähem tsiviliseeritud olend musjöö Sarkozy mõistab kasutada vesiklosetti, lusika ja kahvliga süüa ning taskurätikusse nina nuusata.
«Muide räägitakse, et Carla Bruni-Sarkozy olevat päris kena naisterahvas?»
Kuninganna kirtsutas nina.
«Mida mehed selles daamikeses ometi leiavad? Salateenistus näitas mulle mõningaid madam Sarkozyst tehtud ülesvõtteid, mida oksjonitel hingehinnaga müüakse No ei tea, minu meelest polnud seal midagi erilist. Tavaline kondikubu, nagu neid alatoitluse all kannatavates piirkondades ikka näha võib. Aga näe, kuninglikud printsid läksid justkui arust ära, kui see Pariisi vuhva siin undrukuid lehvitas. Mitte ainult Harry ja William, vana Charles ju ka! Camilla Parker-Bowles oli maruvihane. Ja isegi kuninglik abikaasa prints Philip muutus kuidagi rahutuks. Muidu ta ikka tukub hommikust õhtuni kamina ees, isegi meie briljantpulmapäeval ei ärganud ülesse aga nüüd korraga on vanamees hakanud prantsuse keelt rääkima!»
Ning tõepoolest, selsamal hetkel hakkas tugitoolis norskav Edinburghi hertsog huuli matsutama ning pomises läbi une:
«Lérotisme fait durer votre couple. Vente de produits sexy. Achat lingerie Lingerie érotique: boutique de lingerie feminine. Voulez-vous coucher avec moi ce soir?»
«Mis ta seal podiseb?» päris Tema Majesteet ärevalt ning helistas kellukest. Tuppa tormas doktor Mortimer, prantsuseinglise vestlussõnastik kaenlas.
***
Paar tundi hiljem läbi pimeda Londoni kodu poole kõmpides meenusid millegipärast sõnad, mis kuulus prantsuse näitlejatar Brigitte Bardot mulle ühel lõbusal kuuekümnendate aastate korteripeol lausus:
«Ma zöö zu ää, kui pimess lää.»
Olen ikka mõelnud, mis ta tahtis.