Koolid said juhendi äkkrünnaku korral tegutsemiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumis valmisid juhendid, kuidas peaksid koolid käituma äkkrünnaku või teiste õpilaste õigusrikkumiste korral.
Kahe hiljutise gaasileviku juhtumi tõttu on tuntud huvi, kuidas olla valmis võimalikeks keerulisteks olukordadeks. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tundis rõõmu, et just praegu on hoolsalt ettevalmistatud juhendmaterjalidest kasu.
«Kooli tegevus äkkrünnaku korral» annab mudeli tegutsemiseks rünnaku korral, kus on kasutatud lõhkematerjali, süütepudeleid, külm- või tulirelvi või muud. Maailmapraktika kohaselt vältab äkkrünnak tavaliselt umbes 20 minutit ja see eeldab koolidelt kiiret ja koordineeritud tegutsemist.
Juhendis antakse suunised, kuidas ja kes koostab koos politsei ja päästekeskusega kooli tegevusplaani, tutvustab töötajatele tegutsemispõhimõtteid ning kuidas anda vajalik info edasi õpilastele.
Veel on juhendis kirjeldatud, kuidas äkkrünnaku korral varjuda, kuidas teha koostööd operatiivteenistustega, kuidas suhelda lastevanemate ja meediaga, mida teha pärast rünnakut, kuidas anda psühholoogilist abi. Juhendmaterjalile on lisatud näidistegevuskava.
Juhendis «Õpilaste käitumise suunamine» käsitletakse õpilaste käitumisprobleemide ning õigusrikkumiste korral tegutsemist.
Koolijuhid saavad juhendid kätte Eesti Hariduse Infosüsteemi andmebaasist.
Tegevuskavas «Turvaline kool» peetakse silmas käitumisprobleemide ja õigusrikkumiste ärahoidmist, varajast märkamist ning sekkumist, koolikogukonna liikmete füüsilist ja vaimset turvalisust ohustavaid hädaolukordi jm.
Juhendid töötati välja koos politsei, päästeameti, Rocca al Mare kooli ning Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudiga.