/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/06/2302167t1hefd8.jpg)
Imbi Paju ja Anu Mai Kõlli kommunismi käsitlevad teosed on jõudnud Rootsi põhikooli õppekavva.
Paju ja Kõlli teosed said Rootsi põhikooli õppekavva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maire Vill Eesti Instituudist Rootsis teatas, et viimasel ajal on Rootsis ka valitsuse tasandil hakatud üha enam rõhutama kommunismi inimsusevastaste kuritegude alase teavitustöö vajadust, eriti Rootsi koolinoorte hulgas.
Eesti ajaloo sügavutimõistmiseks ja kommunismi teema avamiseks põhikooli ajalootundides soovitatakse Rootsi koolides kasutada kahe Eesti autori teoseid.
Nendeks on Imbi Paju hiljuti rootsikeelses tõlkes ilmunud «Tõrjutud mälestused» («Förträngda minnen», 2007) ja professor Anu Mai Kõlli «Kommunismi nägu» («Kommunismens ansikte», 2005).
Vill lisas, et seni natsismi kuritegudest teavitanud riikliku ametiasutuse Forum för levande historia (Elava ajaloo foorum) lisakohustuseks on nüüd seatud igakülgse teabe jagamine ka kommunistliku reiimi inimsusevastaste kuritegude kohta.
Mõne nädala eest tõi foorum avalikkuse ette oma uue õppevahendite komplekti põhikooli ajalootundides kasutamiseks, mis sisaldab nii faktivihikut, ajalooõpetaja juhendit, õpilaste tekstimaterjali kui ka mööda Rootsit ringlevat näitust kommunismi kuritegude teemal.
Hiinas ja Kambodas toime pandud kommunismi kuritegude kõrval kasutatakse foorumi juhendis Nõukogude Liidus toimunu kirjeldamiseks ulatuslikult Eesti näidet.
Rootsi Kommunismist Teavitamise Ühingu poolt tellitud uuring 15-20-aastaste Rootsi noorte seas näitas, et nende algteadmised kommunismist on väga puudulikud, kohati olematud.
Uuringust selgus, et 90 protsenti rootslastest ei ole kunagi kuulnud Gulagist, samas kui 95 protsenti küsitletutest teadsid, mis on Auschwitz.
Andes hinnangut kommunismile ja natsismile leidis 74 protsent küsitletuist, et natsisim on täiesti negatiivne, kommunismi pidas täiesti negatiivseks vaid 15 protsenti uurituist.