Detsembris tööle hakkavatelt automaatkiiruskaameratelt saadava info töötlemiseks loodi politseiametisse spetsiaalne menetluskeskus, mille tööks kulub tänavu umbes üheksa miljonit krooni.
Kiiruskaamerate trahvide töötlemiseks loodi menetluskeskus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui maanteeamet tegeleb Tallinna-Tartu maanteele 16 kiiruskaamera ülesseadmise ja häälestamisega, siis politsei hakkab sealt saadavat infot töötlema, et sõiduki omanikuni jõuaks teatis tema autoga toimunud kiiruseületamise kohta, mistõttu tuleb tal oma rahakotti kergitada.
Politseiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Anne Osveti sõnul on vastloodud liiklusmenetlustalituse eesmärk viia läbi kirjalikku hoiatamismenetlust. See tähendab, et talitus hakkab tuvastama kaameratelt edastatud fotode alusel sõiduki registreerimismärki ja sõiduki vastutavat kasutajat või omanikku, koostama ja väljastama trahviteateid ning lahendama vaidlustusi.
«Automaatne kiiruse järelevalve koosneb kahest olulisest osast: liiklejatele nähtavatest kaameratest ja hoiatamismenetluse infosüsteemist (HIS),» selgitas Osvet.
Automaatne kiiruskaamera mõõdab kiirust ja pildistab lubatud sõidukiirust ületanud sõidukeid, edasi läheb info HIS-i kaudu politseiameti menetluskeskusse.
Osveti sõnul asus esimene ametnik menetluskeskusse tööle 1. septembril. Nii-öelda nähtava tööga hakkab keskus tööle pärast infosüsteemi üleandmist ja testimist. «Eeldatavalt võib see toimuda detsembris,» lausus ta.
Politseiameti eelarvest eraldatakse automatiseeritud liiklusjärelevalve menetluskeskuse tarbeks tänavu viis miljonit krooni ning hoiatusmenetluse infosüsteemi loomisele neli miljonit krooni.
Osveti sõnul võtavad 90 protsenti menetluskeskuse eelarvest enda alla postikulud. «2009. aasta reaalne kulu selgub 2010. aasta jaanuaris. Tänavu investeeritakse ka infosüsteemi ja infrastruktuuri loomisse, menetluskeskuse riistvarasse. Lisaks vajalikud remondi ja mööbliga seotud kulud,» selgitas kommunikatsiooniosakonna juht, kuhu raha kulub.
Praegu on üksuses tööl kuus ametnikku ja lähinädalatel lisandub veel neli. «See on miinimumkoosseis ja tänavu rohkem ametnikke juurde ei võeta. Keskuses töötavate inimeste arvu suurendamise vajadus sõltub kaamerate poolt edastatavatest juhtumite arvust,» märkis Osvet.