Soovitusi internetihuvilise lapse vanematele I

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: ria
Riigi Infosüsteemide arenduskeskuse (RIA) spetsialistid annavad näpunäiteid, kuidas lapsevanemad saaksid oma võsukesi netis varitsevate ohtude eest kaitsta.

Õpeta oma lapsele emotsionaalset enesekaitset: lõpeta-blokeeri-räägi

Kui keegi lapse internetikontaktidest käitub pidevalt kiuslikult või palub teha midagi, mis tekitab lapses ebamugavust, on ainuõige lahendus suhtlemine kiusaja või ahistajaga lõpetada, ta blokeerida ning juhtunust ka lapsevanemale rääkida.  Kui probleem on tõsine, tuleb kokku koguda tõendid (vestluste salvestused ja ekraanipildid) ning teatada juhtunust politseisse. Kui laps teab, et vanem tahab ja saab veebisuhtluses tekkinud murede lahendamisel aidata, tunneb ta end kindlamalt.

Räägi lapsega interneti kasutamisest

Tõenäoliselt ei ole sa kursis kõikide lehekülgedega, mida su laps kasutab. Samas ei tea ka tema, mida sina internetis teed. Jaga lapsega oma interneti tegemisi ja lase ka temal oma lemmikkeskkondi tutvustada. Ole avatud suhtumisega. Vestluse eesmärk ei ole karistada või lapse lemmikkeskkondi keelata, vaid tekitada lapses arusaam, mida need talle annavad ning mis ohud nendega kaasnevad. Oma netikasutust tutvustades õpetad aga lapsele, et internetti saab kasutada ka muuks, kui sõpradega suhtlemiseks või mängude mängimiseks. 

Ära reageeri üle

Kõikidel lastel on saladusi, mida nad oma vanematele avaldada ei soovi. Austa lapse privaatsust niivõrd, kui see tema muid huve ei kahjusta. Kui laps on sind usaldanud ja rääkinud ka mõnevõrra ehmatavaid seiku oma netielu ja -sõprade kohta, jää rahulikuks ning ära asu karistust määrama. Arutle lapsega nende olukordade üle, rääkige võimalikest tagajärgedest ja lahendustest. Palu last, et ta räägiks sulle veebisuhtluses toimunust ka edaspidi ning tunne ise aktiivselt huvi, kuidas laps olukorrad lahendab. Netikeeld ja karistus ei ole kindlasti lahendused, sest naabripoisi või kooli arvutist saab endiselt internetti.

Tutvu oma lapse netisõpradega

Lapse sõpru reaalses maailmas tunned sa hästi. Kuid tõenäoliselt ei ole sa kursis tema virtuaalsõpradega. Tunne nende vastu huvi. Küsi, mis nende nimed on, kui vanad nad on, mis nende hobid on, millest nad omavahel eile rääkisid, kui sageli nad sinu lapsega suhtlevad, kas saaksid nende pilti näha, kas laps on nendega ka telefonis vestelnud. Samas pea silmas, et liigne uurimine ja norimine mõjub halvasti sinu ja lapse usalduslikule suhtele. Seega püüa lapsega tema netisemudest rääkides  jääda delikaatseks ja ära sunni teda oma eraasju avaldama, kui ta seda ei soovi.

Ära pane arvutit lapse tuppa!

Paiguta arvutitöökoht pigem elutuppa või muusse ruumi, kus toimetavad kõik pereliikmed. Ära luba lapsel arvutit oma toas kasutada. Paigutades arvuti elutuppa, saad ühelt poolt  kontrollida, kui pikalt laps õhtuti arvutit kasutab, samuti omad paremat ülevaadet sellest, millega sinu laps internetis tegeleb.

Jälgi oma lapse emotsioone arvuti kasutamisel

Kas sinu laps istub arvuti taha rõõmsal meelel, kuid internetis surfates muutub tema tuju järsult? Kui laps on interneti kasutamise ajal või pärast seda tihti depressioonis, kurb või vihane, peaksid püüdma sellest temaga rääkida.  Võimalik, et internetis olles kogeb ta midagi ebameeldivat või suisa ohtlikku.

Taga lapsele võimalusi suhtlemiseks reaalses maailmas

Liigne suhtlemine internetisõpradega asendab sageli sotsiaalset võrgustikku reaalses maailmas. Ära lase oma lapsel kapselduda üksnes virtuaalmaailma, taga piisavaid võimalusi ka reaalmaailmas. Saad seda teha, pakkudes lapsele kooli kõrval teisi võimalusi suhtlusringi laiendamiseks. Uute tuttavate-sõprade leidmiseks sobivad hästi erinevad spordi- ja huviringid. Julgusta oma last uute sõpradega suhtlema.

Pane paika interneti kasutamise reeglid

Pane enda jaoks paika põhimõtted, mis puudutavad lapse tegevust ja suhtlust internetis. Millal ja kui palju lubad lapsel internetti kasutada, kui palju tema tegevust jälgid, mis on reeglid, mida sinu laps peab internetis suhtlemisel täitma. Kui olete abikaasa-elukaaslasega lubatus-keelatus kokku leppinud, tutvustage reegleid ka lapsele. Need reeglid on abiks lapsele õigete otsuste ja valikute tegemisel.

Õpeta lapsele kasutajanime ja salasõna valimist

Last kaitsevad internetis ohutud kasutajanimed, mis ei viita lapse ees- ega perekonnanimele, ja äraarvamatud paroolid. Räägi oma lapsega kasutajanimede ja salasõnade loomisest. Laps peab olema teadlik, mis tagajärgi võib kaasa tuua eesnimi kasutajanimena või salasõna avalikustamine. Oluline on juhtida tähelepanu ka sama parooli kasutamise ohtlikkusele kahes või rohkemas keskkonnas.

Aita oma lapsel netis edukas olla

Sinu eesmärk ei ole õpetada last internetis mänge mängima. Lapsevanema roll on aidata oma lapsel internetis edukas olla. Esmalt tähendab see kõnelemist ohtudest ja ohtlikust käitumisest. Kuid selle kõrval tasub last harjutada vaid parimaid saavutusi teistega internetis jagama. See tähendab, et laps ei jaga internetis suvalisi olmepilte, vaid fotosid ja pilte, mis temas uhkust ja head meelt tekitavad. Kui võimalik, aita last piltide valimisel ning selgita, miks sina ühe või teise pildi kasuks otsustaksid.

Seleta lapsele, et internetil on mälu

Selgita oma lapsele, et internet ei ole anonüümne ja ta peab arvestama, et nii head kui halvad teod, mis veebis tehtud, võivad varem või hiljem päevavalgele tulla.  Seega ei tasu internetis halvasti öelda ega ebaviisakalt käituda, arvates, et keegi nagunii ei tea, kes ja kus sa oled. Varajases teismeeas lastele ja teismelistele tuleks kindlasti rääkida paljastavate või piinlike fotode ning kõlvatu keelekasutuse pikast elueast. Laps peab mõistma, et nende tegevus internetis võib uksi avada, kuid veelgi kiiremini võib see neid sulgeda.

Jälgi, kuidas laps räägib oma internetisõpradest

Tunne huvi oma lapse internetisõprade vastu. Juhul, kui laps muutub teema tõstatamise puhul alati talle mitteomaselt salatsevaks ja puiklevaks, tuleks tema interneti kasutamise harjumustele senisest enam tähelepanu pöörata. Kui kahtlus ei kao, otsi kindlasti abi spetsialistidelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles